Kehv joogivesi kahjustab Eesti laste hambaid

FOTO: SCANPIX

Eestis on terve rida piirkondi, kus kasvavad lapsed saavad joogivee kõrge fluoriidisisalduse tõttu ellu kaasa kahjustatud hambad, osutavad Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö tulemused.

Ülikooli geograafiaosakonnas kaitstud doktoritöös uuris Ene Indermitte fluoriidide koguseid Eesti asulates, kus on ühisveevärk, mille vett tarbib vähemalt sada inimest. Selgus, et kõigest 38 protsenti Eesti rahvastikust tarbib joogivett, milles on fluoriide parasjagu, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Fluoriidivaese joogiveega piirkondades elab ligi 58 protsenti rahvastikust. Fuoriidivaene on vesi Tallinnas, Virumaal ja Lõuna-Eestis.

Üle piirnormi saab joogiveest fluoriide neli protsenti rahvastikust, peamiselt Pärnu, Lääne-, Rapla-, Järva- ja Tartumaa elanikud. Kõrgeimad fluoriidisisaldused mõõdeti Pärnumaal Põldeotsal, Läänemaal Virtsus ja Muhu saarel Piiri külas.

Hammastele on ohtlik nii fluoriididevaegus kui –küllus. Esimesel juhul ohustab hambaid  kaaries, kõrge fluoriidisisaldus vees võib aga põhjustada hambafluoroosi, mis kahjustab hambaemaili.

Hambafluoroosi esmaseks märgiks on valged laigud, edasi tekivad aga juba  tumedamad triibud. Hambad muutuvad hapraks ning mikropragude kaudu pääsevad kaariest tekitavad bakterid hambaid lõhkuma. Eriti raske fluoriidikahjustuse korral võivad hambad suust välja langeda.

«Kõige kriitilisemad on esimesed 24 elukuud, siis saadud kahjustused on jäävad ja neid pole ka võimalik ravida. Hambad näevad koledad välja ja raskematel juhtudel lagunevad kergesti,» kommenteeris töö autor Indermitte.

Veel paar kümnendit tagasi varieerus näiteks Tartu linna eri piirkondades tarbitava joogivee fluoriidisisaldus olulisel määral. Tartu 12-aastaseid kooliõpilasi uurides ilmnes, et fluoriidirikka veega linnajagudes elavate lastest rohkem kui poolte hammastel oli hambafluoroos. Fluoriidivaeses piirkonnas elavatel lastel oli selliseid kahjustusi vaid üheksal protsendil.

Populaarne

Tagasi üles