/nginx/o/2015/04/10/3951167t1h16a7.jpg)
Ligi 15 aasta eest lahvatanud HIV-epideemia on Eestis küll pisut raugenud, kuid aina enam nakatuvad noored naised ja heteroseksuaalsed inimesed.
Uued HIVga nakatumise trendid Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 291 uut HIV-juhtu ehk 22,6 juhtu 100 000 elaniku kohta, selgub Tervise Arengu Instituudi ülevaatest. Kuigi nakatunute arv on püsinud stabiilne, on suurenenud on naiste, vanemate vanuserühmade ja heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal. Samas on oluliselt vähenenud uute HIV-juhtude esinemine alaealiste seas.
Peaaegu 70 protsenti kõigist uutest HIV-juhtudest aastatel 2000–2014 avastati meeste seas. Naiste osakaal on aasta-aastalt tõusnud — kui kõigist 2001. aasta uutest juhtudest moodustasid naised viiendiku, siis 2014. aastal juba 38 protsenti. Viimasel viiel aastal on uute juhtude seas naiste osakaal 15–24-aastaste vanuserühmas olnud suurem kui meeste seas (2013. aastal 63% ja 2014. aastal 62%).
Uute HIVga nakatunute vanus kasvab, seda nii meeste kui naiste seas. Kui aastal 2010 oli see 31,6 aastat, siis mullu 35,8 aastat.
HIV-epideemia alguses (2000–2001) diagnoositi 78 protsenti uutest juhtudest vanuserühmas 15–24. Eelmisel aastal oli 15– kuni 24-aastaseid uute juhtude seas vaid kaheksa protsenti. Üks vanuse tõusu põhjuseid on narkootikume süstivate inimeste (ja ilmselt ka nende seksuaalpartnerite) keskmise vanuse tõus, uute süstijate keskmise vanuse tõus ja HIVga nakatumise vähenemine uute süstijate seas.
Positiivseks trendiks on HIV-juhtude vähenemine laste ja noorte seas. Mullu diagnoositi 10 —14-aastaste seas üks ja 15—19-aastaste seas kaks HIV-juhtu. 2001. aastal ehk epideemia kõrgpunkti ajal diagnoositi 1014-aastaste seas 31 ja 15—19-aastaste seas 560 HIV-juhtu.
Alates 2000. aastast on nakkus levinud peamiselt saastunud süstimistarvikute kasutamise kaudu. Viimastel aastatel on olnud märke seksuaalsel teel leviku võimalikust suurenemisest, kuid täpselt ei ole teada, kui suur osakaal on selles narkootikume süstivate inimeste seksuaalpartneritel.
HIV levimus prostituutidest naiste seas on kuus kuni kaheksa protsenti, enamik nakatunutest on narkootikume süstinud.
Enamik uusi juhte avastatakse jätkuvalt kahes piirkonnas: Tallinnas ja Ida-Virumaal. Vanemate vanuserühmade osakaal uute registreeritud HIV-juhtude seas on suurenemas ning samuti nende inimeste osakaal, kes ei süsti narkootikume. Kui naiste osakaal uute juhtude seas on stabiilne, siis noored naised (15—24-aastaste vanuserühmas) nakatuvad meestest sagedamini.
Viimaste aastate andmed toetavad hinnangut, et suurem osa uutest HIV-juhtudest on seotud narkootikume süstivate inimeste ja nende seksuaalpartneritega. Laiaulatusliku epideemia kohta teistes riskirühmades, näiteks meestega seksivad mehed ja prostitutsiooni kaasatud naised, ning üldelanikkonnas, ei ole tõendeid.
Hoolimata uute juhtude olulisest langusest viimase 15 aasta jooksul on Eesti Euroopa Liidus jätkuvalt esikohal uute HIV-juhtude poolest. Kui 2013. aasta andmete kohaselt Eestis oli 24,6 juhtu 100 000 elaniku kohta, siis Lätis 16,8, Portugalis 10,4, Belgias 10 ja Luksemburgis 9,9. Kõige madalamad näitajad olid Slovakkias 1,5 ja Horvaatias 2.
Kokku oli 2014. aasta lõpuks Eestis registreeritud 8 993 HIV-juhtu (6047 meest ja 2946 naist).
UNAIDSi (ÜRO programm — toim) hinnangul võis Eestis elavate HIVga inimeste arv aastal 2013 olla 6900–11 000 ja HIV levimus 15—49-aastaste seas 1,3% (1,0–1,6%).