/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2010/09/20/435633t1h1936.jpg)
Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet ütles arstide eetikakonverentsil, et Eesti arstiabi on üldiselt heal järjel, kuid seda kimbutab rahastamise kriis koos sellest tulenevate tagajärgedega.
Professor: Eesti tervishoius on rahastamise kriis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduslanguse mõjust rääkides ütles professor, et eelmisel aastal vähenes Eestis esmakordselt retseptiravimite ostmine. «Oleme retseptiravimite omaosaluse poolest Euroopas esirinnas, sest meie patsiendid peavad ravimitest keskmiselt 43 protsenti ise kinni maksma,» lausus ta.
Tagamaks palgakokkulepete täitmist tulnuks tema sõnul kasutusele võtta haigekassa reservid 365 miljoni krooni ulatuses. «Sotsiaalmaksu laekumine on praegu väiksem kui 2007. aastal, kuid poliitiline tahe sotsiaalsektoriga tegeleda on marginaalne, samuti ei taheta teha olulisi muutusi maksusüsteemis,» tõdes Kiivet.
Arstieetika kohta lausus professor, et probleem pole selles, kel õigus või kes on süüdi, vaid selles, et olemasolevad lahendused ei rahulda. Ta lisas siiski, et eksimusi autoritaarses meditsiinis ei tunnistata. «Vigu enamasti ei arutata, kuna see õõnestaks auoriteeti,» lisas ta. Kui vastaspool ennast süüdi ei tunnista ja ka kohus seda ei tee, jääb aga patsiendil leevendus ehk kahjutasu saamata.
Kiivet tõdes, et kõik ei ole meedikute võimuses, kuid mida saab, seda tuleks teha. Sageli kannatavad inimesed hoopis süsteemi vigade tõttu. Selle tasakaalustamiseks tuleks luua süsteem, mis patsientidele tekitatud kahju korvaks.