Onkoloog Jana Jaal rääkis, et noorte vähi bioloogiast ja riskiteguritest teatakse väga vähe, mis tähendab, et kui täiskasvanute puhul on rida põhjuseid, mida saab ennetada, siis laste puhul see kõik ei kehti.
Onkoloog: noorte vähi põhjustest teatakse väga vähe
10. aprill 2015, 19:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Jana Jaal esitas Arstide Päevadel ettekande teemal «Vähki haigestumus noortel», kirjutab meditsiiniuudiste portaal Med24.ee.
Jaal seletas, et eelmisel aastal uuris erialaselts vähki haigestumist Eesti noortel ning siis tekkis küsimus, kes on noor vähihaige. Nimelt, kui vaadata erialakirjandust, siis defineeritakse noort vähihaiget väga laialt – vanus võib kõikuda 12.-50. eluaastani.
«Meie nimetasime 15-44 aastaseid inimesi noorteks vähihaigeteks, sest see grupp välistab ainult lastel esinevad kasvajad ja see grupp võiks tunnetada kõige rohkem puudust fertiilsust säilitavatest meetoditest. Analüüsisime vähki haigestumust 30 aasta jooksul (1980-2009). Nägime, et haigestumus 30 aasta jooksul selgelt tõuseb,» rääkis Jaal.
Ta rääkis, et kuigi vähk on küll enamasti üle 65-aastaste patsientide haigus, kuid kindlasti pole ta ainult vanemate inimeste haigus.
Jaal tõi välja Eesti vähiregistri andmed 15-19-aastaste kohta: soliidtuumorite esmajuhte oli meestel (2000-2011) kokku 60 pahaloomulist kasvajat. Kolm sagedasemat vähipaiget on luu- ja liigesekasvajad (14), munandivähk (13) ja peaaju pahaloomulised kasvajad (12).
Samas vanuses noortel naistel esines 43 soliidtuumori esmasjuhtu. Kolm sagedasemat vähipaiget olid munasari (7), peaaju pahaloomulised kasvajad (7) ja pehme koe sarkoomid (6). Ka oli naistel väga palju melanoomi (5) ja luu- ja liigeste sarkoome (5).
Jaal tõi välja ka hematoloogilised kasvajad. 15-19-aastastel meestel diagnoositi aastatel 2000-2011 49 hematoloogilist kasvajat. Kõige sagedasem paige oli Hodgkini tõbi (25), äge lümfoleukeemia, mitte-hodgkini lümfoom. Naistel oli 43 esmasjuhtu. Paikmete esinemise järjekord oli sama.
Jaal seletas, et noorte kasvajad erinevad laste ja täiskasvanute kasvajatest. «Teame väga vähe noorte vähi haiguse bioloogiast ja riskiteguritest ja seetõttu ei oska me neid vältida,» tunnistas Jaal. «Kui täiskasvanute puhul on rida põhjuseid, mida saab ennetada, siis laste puhul see kõik ei kehti.»
Veel märkis Jaal, et viimastel andmetel jääb noorte vähihaigete viie aasta elulemus Euroopas 85-90 protsendi juurde ning Eestis viimaste andmete kohaselt (2005-2009) on 15-29-aastaste elulemus 75 protsenti.