/nginx/o/2015/04/13/3958683t1hd38b.jpg)
EMÜ teadlaste mitmeaastase uurimustöö tulemustest selgus, et Eesti toodetega seotud toiduohutuse riskid on madalad.
EMÜ teadlased hindasid Eesti toidu ohutust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli (EMÜ) toiduhügieeni professor Mati Roasto selgitas, et uurimus on oluline, kuna käsitleb oluliste zoonootiliste ehk loomadelt inimesele ülekanduvate patogeenide riske toidu tootmise, töötlemise ja tarbimise ahelas, teatas EMÜ.
«Õnneks leidsime, et uuritud toidukategooriate puhul Eesti tarbijad väga muretsema ei pea, sest toiduohutuse riskid Eesti toodetega seonduvalt on väga madalad kuni madalad,» ütles Roasto.
Tema kinnitusel näitab see Eesti toidu tootjate, töötlejate ning teiste toidu käitlejate heal tasemel tootmishügieeni ning enesekontrolliprogrammide toimimist, samuti toiduhügieeni ja ‑ohutuse alase õppe ning riiklike toidu kontrolli institutsioonide head taset Eestis.
«Samas tuleb valmis olla uuteks väljakutseteks, kuna patogeenid arenevad pidevalt ja kiiresti – mikroorganism, mis varasemalt oli mitte-patogeenne võib täna olla inimese tervist tõsiselt ohustav ning võib ajas muutuda veelgi ohtlikumaks. Heaks näiteks on kolibakter,» rääkis Roasto.
Toiduohutuse riskide hindamise projektis lähtuti proovide kogumisel potentsiaalsetest kõrge riskikategooria toitudest, mis teadusandmete alusel mõjutavad rahvatervist kõige enam. Uuritavad patogeenid olid termofiilsed kampülobakterid, L. monocytogenes ning verotoksiline E. coli.
Uurimisobjektiks olnud haigustekitajad kuuluvad 2013. aastal Euroopa Liidus viie enim zoonootilisi ehk loomadelt inimestele üle kanduvaid haigusi tekitanud patogeeni hulka. „Kõrge riski kategooria toidud on erinevate toidupatogeenide puhul erinevad,» täpsustas professor.
Termofiilsete kampülobakterite puhul on kõrge riskikategooria toitudeks värske linnuliha; L. monocytogenes puhul pika säilimisajaga vaakumpakendatud ning modifitseeritud gaasikeskkonda pakendatud söömiseks valmis liha- ja kalatooted ning Shiga-toksiine produtseeriva E. coli puhul toores veiseliha ning toorpiim.
Riskihindamise projekti tulemusena leiti, et uuritud toidupatogeenide levimus Eesti päritolu kõrge riski kategooria toitudes oli madal, samuti oli madal termofiilsete kampülobakterite ning L. monocytogenes arvukus Eesti päritolu tooraines ning toidus.
«Imporditud värske kana-broileriliha osutus oluliselt suuremal määral kampülobakteritest saastunuks, millest järeldati, et imporditud kana-broileriliha omab Eesti inimeste kampülobakterioosi haigestumisel suuremat rolli kui kodumaist päritolu kana-broileriliha,» ütles Roasto, kelle sõnul kinnitasid seda ka haigustekitajate ravimresistentsuse uuringud.
Uurimustulemuste kokkuvõttes märkisid maaülikooli teadlased, et tarbides Eesti päritolu toitu on konkreetsete patogeenidega seonduvad toiduohutuse riskid väga madalad kuni madalad.
Termofiilsete kampülobakterite tõttu haigestub Euroopas aastas 215 000 inimest ning see läheb WHO statistika kohaselt maksma miljardeid eurosid. Toidust tingitud verotoksilise E. coli ning L. monocytogenes haigusjuhtumeid esineb tunduvalt vähem, kuid L. monocytogenes on toidumürgistusi esilekutsuvatest patogeenidest kõige raskemini kulgevate infektsioonide põhjustaja ning hõlmab üle viiendiku kõikidest toiduga ülekanduvate haiguste surmaga lõppevatest juhtudest. 2011. aastal Saksamaalt alguse saanud verotoksilise E. coli haiguspuhangus nakatus ligi 4000 inimest 16 riigist, kellest 55 surid. Tootjatele ja tööstusele tekitatud kahju hinnati ligi 1,3 miljardile dollarile.
Uurimustöö tulemusi on käsitletud 14 teaduspublikatsioonis; kaitstud on üks magistri- ja doktoritöö ning valmimas on üks magistri- ja kolm doktoritööd.