/nginx/o/2010/12/28/490153t1h8848.jpg)
Kuigi inimesed väidavad sageli, et neid kimbutab kevadväsimus, ei ole täpseid kriteeriume, mille alusel kevadväsimust diagnoosida ning samuti pole usaldusväärseid uuringuid, mis käsitleksid nähtuse põhjuseid.
Kevadväsimus – müüt või reaalne nähtus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik kevadväsimust käsitlevaid kirjutisi põhineb inimeste kirjeldusel, et kevade saabumisel on nad loiumad, väsivad kiiremini, tahavad rohkem magada ja muud sarnast, kirjutab Tartu Ülikooli arstiteaduskonna sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember ERRi teadusportaalis Novaator.
Lemberi sõnul võib usaldusväärsete uuringute puudumise tõttu nõustuda ka seisukohaga, et kevadväsimus on inimestele sobiv lahendus oma väsimustunde põhjendamiseks. Skeptikud väidavad koguni, et kevadväsimus on tervikuna inimeste endi poolt välja mõeldud nähtus ja et tegelikult pole väsimuse esinemisel vahet, millise aastaajaga on parajasti tegemist.
TÜ arstiteaduskonna sisehaiguste propedeutika professori sõnul leiab andmebaase analüüsides üllatavalt vähe töid, mis on pühendatud kevadväsimuse ja selle põhjuste uurimisele ning internetilehed, kus kevadväsimuse raviks pakutakse müügiks kõiksuguseid vahendeid, ei ole usaldusväärsed infokanalid.