Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port ütles Postimehele oma eilset sõnavõttu kommenteerides, et ehkki narkomaania ei tulnud saates jutuks konkreetselt Eesti arstidega, vaid pigem suure vaimse koormusega tööga seoses laiemalt, on ta üsna veendunud, et seda esineb ka Eesti arstide hulgas.
«Saates oli juttu, et kui on suure vaimse koormusega töö, siis inimesed otsivad vahendit, kuidas oma töövõimet jätkata, mitte tööd pooleli jätta. Ja seal tuli siis muu hulgas esile ka see, et üheks selliseks ametiks on arstid. Minu arvates oli seal ka selline lause, et loodetavasti mitte Eesti arstid. Järelikult ei saa seda ehitada Eesti arstide näitele,» märkis Port.
Narkootiliste ainete tarvitamise kohta arstide – küll mitte Eesti arstide hulgas on tema sõnul samas piisavalt palju uuringuid, nii uusi kui ka vanemaid. Ta tõi välja 2014. aasta uuringu «Substance abuse among physicians and medical students», kus 20 aasta uuringute metaanalüüsi põhjal öeldakse, et tegemist on tõsise probleemiga. Kõnealused uuringud on Pordi sõnul läbi viidud lääne ühiskonnas, peamiselt USAs.
«Sõnum on, et üliõpilased kasutavad, kes arstiks õpivad. Seal eristatakse alkoholi korduvkasutamist, ergutite ajutist ja korduvat kasutamist kuni opioidide ja keelatud ravimiteni välja.»
Port lisas, et arstid on intelligentsed inimesed, kes oskavad väga hästi varjata oma probleemi.
Ta mainis ka 2013. aasta uuringut «Misuse of prescription medication among physicians», kus samuti öeldakse, et tegemist on tõsise probleemiga. «Võetakse alguses isegi neid köharohtusid suures koguses, kus on pseudoefedriin (erguti - M.L.). Kui tavainimesel ei ole muud vahendit kui sattuda poodi, võtta alkoholi ja võtta veel rohkem alkoholi, siis arstil on lihtsalt need vägevamad asjad.»
Lisaks tõi Port välja ühe näite veebiportaalist Medscape. «Üks arst, kes oli raskes elufaasis, mäletas isegi kellaaega, millal ta seda võttis ja siis ta seda enam tagasi ei saanud pöörata. Ta otsis august väljatulekuks välist vahendit. Siis tal tekkis sõltuvus, tal võeti arstilitsents ära ja ta on sellest veelgi suuremas augus. Neid juhtumeid on piisavalt palju,» rääkis ta.
Kõrged ootused
Ehkki arstide puhul on esimene mõte see, et narkootiliste ainete tarvitamine võib olla probleemiks, kuna need on meedikutele ehk kergemini kättesaadavad kui tavainimestele, märkis Port, et uuringute järgi ei ole asi ainult selles. Põhiliseks probleemiks olevat pigem väga suur töökoormus.
«Ja siis selle töökoormuse leevenduseks otsitakse lahendusi – sa ei saa ju valvet pooleli jätta. Et kaua sa endale seda kohvi kõhtu valad ja purjus sa töökohal ei saa olla. Kuigi seda ei saa ju ka varjata, et purjus arstid ei ole ka mingi defitsiit. Ja kuna nad teavad, et tegemist on tõsise probleemiga, siis nad on väga osavad varjajad. Ja räägitakse ka, et näiteks kolleegid tunnevad ära, et on midagi kahtlast, aga nad ei võta seda teemat üles,» rääkis ta.
Ent kas arstid on siis need kõige hullemad, kelle peale näpuga näidata, mitte lihtsalt ühed erinevate elualade esindajate seast? «Hea tähelepanek,» ütles selle küsimuse peale Port.
«Kui ma kasutasin sõna «pöörane», siis ma pidasin kõige rohkem silmas seda, et see on pööraselt keeruline probleem. Et me esiteks eeldame teatud ametkondadelt ja näiteks arstidelt hoopis teistsugust käitumist. Ma toon natuke nõmeda näite, aga kuulus kokk Anthony Bourdain ütles kunagi, et mitte ükski klient ei taha näha, et kokk WC-s käib. Inimestel on mingid ootused teatud ametite suhtes ja tervishoiutöötaja suhtes on meil väga suured ootused, et ta tervist rikkuvalt ei käitu – ei suitseta, ei tarbi alkoholi. Ja nüüd, kui me kuuleme, et ta selleks, et ta üldse suudaks värinavabalt opereerida näiteks peab... või et värinad on tekkinud üldse kurnatusest ja ravimite kuritarvitamisest, siis see on pööraselt tõsine ja keeruline probleem,» selgitas ta.
Jutud liiguvad
Selle kohta, kas tõesti on siis Eestis olukord samasugune nagu uuringud näitavad näiteks USA puhul, tõdes Port, et meie tegevuskultuur, raviviisid, koormused ja ained ei erine kuigi palju. «Ja tegelikult tasuks arstidega «saunas» olla,» lisas ta, viidates, et arstide hulgas liigub jutte narkootiliste ainete kuritarvitamise kohta küll ja küll.
Port tõdes, et ehkki tõenäoliselt need võivad olla väga üksikud juhtumid, võib see probleemne arst olla ka tähtis võtmeisik.
Samuti nentis ta, et arstkonna valulik reaktsioon tema eilsele sõnavõtule näitab ka teatavat ringkaitset. «Kuidas reageeritakse, öeldakse, et oled liiga teinud kogu ametkonnale – see näitab, et see ringkaitse on loomulik. Ja teine asi on see, et ega arst ei ole rumal, ta on väga intelligentne, ta saab aru, et probleem on olemas, aga ta ei saa sellest probleemist jagu, järelikult ta oskab seda superhästi varjata.»
Väliskirjandusest leiab Pordi sõnul näiteid ka selle kohta, kuidas arst varastab patsiendi tagant ravimeid – palub patsiendil näiteks tugevad valuvaigistid, mis ta ise on välja kirjutanud, järgmisele visiidile kaasa võtta, et ta vaataks üle, kui palju tal neid on. «Ja siis on neid pärast vähem. Nad on väga kavalad, nad oskavad varjata.»
Port tõdes, et ka arstid on lihtsalt inimesed, aga me eeldame, et nad on teistsugused inimesed. «Ja neid on ka kõvasti ju triigitud, nende moraalne selgroog peaks olema eriti kõrge, aga nad satuvad olukorda, kus seda väljapääsu on eriti raske leida. Kõige lihtsam näide on vaadata «Doktor House’i»,» viitas ta populaarsele telesarjale, kus tohtrist peategelane kuritarvitas tugevat valuvaigistit Vicodini.
Selle peale, et arstide sõnul on kontroll narkootiliste ainete üle haiglas väga tugev, ütles aga Port, et sellega räägitakse iseendale vastu, sest miks peab olema nii ausas asutuses siis nii tugev kontroll. «Kui arstid mitte midagi valesti ei tee nende ravimitega, siis nad võiksid olla ju riiulis,» arvas ta.