Duši all käies ei pööra me tihti tähelepanu sellele, milliseid probleeme võib tekitada näiteks liiga kuuma veega pesemine või vale seebitamisviis.
Vead, mida tehakse duši all käies
18. aprill 2015, 21:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Duši all käimine on igapäevane tegevus, kuid paljud inimesed ei mõtle sellele, mil viisil nad pesemas käivad ning kas sellega võib kaasneda ka negatiivseid aspekte, kirjutab Huffington Post.
Liiga kuum vesi
Paljud inimesed arvavad, et aurava vee all pesemine on rahustav ja lihaspingeid vähendav tegevus. Dermatoloogid toovad aga välja, et kuum vesi viib endaga kaasa nahal oleva naturaalse rasvakihi. Teiseks toob kuum vesi vereringe naha alla, mis muudab selle punaseks ning võib tekitada lööbeid ja sügelust. Soovitavalt peaks dušist tulev vesi olema leige ja pigem sarnane keha enda temperatuuriga. Seda eriti nendel inimestel, kellel on tundlik või kuiv nahk.
Pikad duši all käigud
Liiga pikalt duši all viibimine kuivatab samuti nahka. Dermatoloogid soovitavad duši all olla maksimaalselt viis kuni kümme minutit.
Vale seep
Antibakteriaalsed ja lõhnavad seebid viivad samuti naha tasakaalust välja ning tekitavad kuivust ja sügelust. Kõige parem on arstide sõnul kasutada seebivabasid ja naturaalseid dušigeele ja seda eriti vanematel inimestel, kelle nahk on muutunud juba õhemaks.
Dušigeeli või seepi ostes tuleks tähelepanu pöörata selle koostisosadele. Parabeenid, lõhnaained, triklosaan, sünteetilised värvid, formaldehüüd, naatriumlaurüülsulfaat ja naatriumlaureetsulfaat on ained, mis võivad muuta naha ebanormaalselt kuivaks ja tekitada ka muid terviseprobleeme.
Kogu keha seebitamine
Seep on üldiselt mõeldud selleks, et lahustada mustust ja rasva, et see siis veega minema uhada. Samas ei ole kogu meie keha kaetud rasvakihiga ja seetõttu on arstide sõnul näiteks käsivarte ja säärte seebiga hõõrumine sama hea nagu kivist vee välja pigistamine. Seega soovitatakse seebiga pesta vaid teatud kehaosi nagu kaenlaalused, tuharad, kube ja jalad.
Kreemitamine
Dermatoloogid soovitavad keha kreemitada maksimaalselt kolm minutit pärast duši all käimist. Kasutades kohe pärast pesemist naturaalset kehakreemi, lukustub see paremini naha sisse, sest poorid on rohkem avatud. Keha niisutamine on oluline, et vältida selle lõhenemist, mille tõttu pääsevad bakterid ja allergeenid naha sisse.
Svammi väljavahetamine
Svammide ja pesukäsnade sees pesitsevad bakterid ja seetõttu on mõistlik neid vahetada vähemalt iga nelja nädala tagant. Pärast duši all käimist tuleks svamm kindlasti asetada kuskile, kus see saab kuivada, sest niiske käsna sees on bakterite ja seente vohamine palju tõenäolisem.
Igapäevane peapesu
Pead ei tohiks kindlasti pesta iga päev. Uuringutest on selgunud, et normaalse rasutootmise säilitamiseks peanahal võiks pead pesta umbes üks kuni kaks korda nädalas. Samuti tuleks vaadata šampooni koostist ja eelistada sulfaadivabasid pesuvahendeid, mis ei lõhu juukseid.