/nginx/o/2015/04/17/3971341t1h7ea6.jpg)
Allergiline kontaktdermatiit (AKD) tekib isikutel, kes on ülitundlikud mõne keemiliselt reaktiivse orgaanilise ühendi või metalliiooni suhtes.
Mis põhjustab kontaktdermatiiti?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ülitundlikkus on välja kujunenud, kutsub iga järgnev nahakontakt ka väga väikese sama aine kogusega esile ägeda või alaägeda dermatiidi, kirjutab Meditsiiniuudised.
Aastatel 2004–2013 käis kliinikumi nahahaiguste kliinikus nahatestidel 1724 dermatiidi ja ekseemi diagnoosiga patsienti. Testitutest 78,5 protsenti olid naised. Positiivsed testitulemused saadi aastate lõikes 36,7 protsendilt uuritavatest.
Levinumad kontaktallergeenid on nikkel ja konservandid. Nikkel on naiste hulgas kogu maailmas esikohaallergeen.
Teiste Euroopa riikidega võrreldes on meil aga rohkem formaldehüüdi suhtes ülitundlikke inimesi, Saksamaal näiteks on vastav protsent viimastel aastatel olnud 1,3 piires. Nii suurt erinevust on raske seletada. Võimalik, et meil on rohkem müügil formaldehüüdiga konserveeritud hügieenitarbeid ja kodukoristusvahendeid.
Samuti võib olla formaldehüüdi sisaldus suurem ehituses ja tööstuses kasutatavates materjalides, mis tekitab võimaluse suurema arvu inimeste sensibiliseerumiseks.
Muret teeb üha suurenev sensibiliseerumine metüülisotiasolinooni suhtes. Metüülisotiasolinooni üksi või koos metüülkloroisotiasolinooniga kasutatakse nahale jäetavas veepõhises kosmeetikas nagu deodorandid; neid aineid võivad sisaldada ka šampoonid, niisked salvrätikud, koristusvahendid.
Metüülisotiasolinooni suhtes ülitundlike arv on suurenenud eriti viimastel aastatel ja seda nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Ülitundlikuks osutuvad kõige sagedamini keskeas naised, kelle dermatiit on põhjustatud peamiselt kosmeetikast ja lokaliseerub kätel või näol.
Ka meil on selle konservandiga seotud dermatiite olnud peamiselt naistel. Kontaktsensibiliseerumist metüülisotiasolinooni suhtes on alles praegu hakatud nii tähtsaks pidama, et aine kasutamist seadustega piirata ja ka Euroopa kosmeetikatootjad ise on hakanud metüülisotiasolinooni oma toodetesse tagasihoidlikumalt lisama.
Meeste esikohaallergeen konservantide hulgas on Euxyl K400 ehk metüüldibromoglutaronitriil, mida leidub näiteks metallitööstuses kasutatavates õlides, konservandina ehituspuidus, lateksvärvides, aga ka kosmeetikavahendites. Mõne tõsise ja ulatusliku dermatiidi põhjuseks on olnud ka kreemis sisalduv formaldehüüdi vabastaja diasolidinüüluurea.
Tätoveerimise tõttu nn musta hennaga on viimasel ajal sagenenud ülitundlikkus parafenüleendiamiini suhtes. Seda täheldatakse kogu maailmas ja sealhulgas lastel, kes varem on teinud ajutise tätoveeringu. Sensibiliseerumine ilmneb, kui kunagi hiljem minnakse juukseid või kulme värvima.