/nginx/o/2014/03/12/2890496t1hf14a.jpg)
Vaktsineerimistest keeldumiste arv kasvas 2014. aastal eelneva aastaga võrreldes 0,2 – 0,3 protsendi võrra.
Vaktsineerimisest keeldutakse üha enam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase viie aasta lõikes on ilmnenud vaktsineerimistega hõlmatuse osas väike langustendents, teatas terviseamet.
2014. aastal vähenes võrreldes 2013. aastaga kahe-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. Hõlmatus vaktsineerimisega B-viirushepatiidi vastu moodustas 93,4 protsenti, difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vastu 94,5 protsenti, Haemophylius influenzae tüüp b vastu 95 protsenti ning mumpsi, punetiste ja leetrite vastu 93,4 protsenti. WHO poolne soovitus on aga 95 protsenti.
Kahe-aastaste laste seas jäi soovituslik vaktsineerimisega hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.
Samuti on meil probleeme õigel ajal immuniseerimisega. 2014 aastal vähenes hõlmatus esimese ja teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu. Hõlmatus korduvvaktsineerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 14-aastastel jääb samuti alla WHO soovituslikku taset.
Terviseameti sõnul on vaktsineerimine päästnud rohkem elusid kui ükski teine meede, mida tervishoius on rakendatud.
Euroopa on olnud üsna lähedal eesmärgile likvideerida leetrid, kuid inimeste teadmatus ja suhtumise muutus on viinud viimastel aastatel hoopis leetritesse haigestumise kasvule. Seetõttu peab Maailma terviseorganisatsioon (WHO) oluliseks kõikide riikide panust vaktsiin-välditavate nakkuste kõrvaldamises.
Keegi ei pea põdema nakkushaigusi, mida on võimalik vältida, mille vastu on olemas kaitse. Tähtis on analüüsida ja aru saada, mis mõjutavad vanemate vaktsineerimisalaseid otsuseid, kuidas suurendada inimeste rahulolu ja usaldust ning muuta vaktsineerimine kui toiming võimalikult mugavaks.
Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi 11 nakkushaiguse vastu. Need tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid, Haemophylius influenzae tüüp b ja 2014 aastal lisandunud rotaviirus.
Tuberkuloosi vastu vaktsineeriti 2014. aastal 95,1 protsenti lastest vanuses 0 kuni 11 kuud.
Täna algav kümnes Euroopa immuniseerimise nädal keskendub seekord immuniseerimisalaste puuduste ja vajakajäämiste likvideerimisele.