/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2011/09/07/739224t1h636a.jpg)
Viimase aasta jooksul on palju räägitud patsientide vaba liikumise põhimõtte laiendamisest Eesti-sisesele ravile, mille korral saaks end ravijärjekorras n-ö ette ostnud patsient hiljem oma tervishoiukulutused haigekassast tagasi.
Mis on saanud ravikulude tagantjärele hüvitamise ideest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu hüvitatakse ELi kodanikule teises liikmesriigis saadud raviteenuste kulud, kui patsiendil oleks olnud õigus saada sellist ravi kindlustuse kulul oma koduriigis. Seejuures hüvitatakse kulutused samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui sama tervishoiuteenust oleks osutatud koduriigis.
Kui põhimõte rakenduks ka Eesti-siseselt, saaks patsient mitu kuud ravijärjekorras ootamise asemel oma raha eest kohe tervishoiuteenuse eest tasuda ning haigekassa hüvitaks talle tehtud kulud hiljem. Kuidas ja milliste põhimõtete alusel kõnealune hüvitamine peaks toimuma, ei ole seni veel paika pandud, ent juttu on olnud sellest, et raha saaks tagasi siis, kui kätte jõuab aeg, mil patsient oleks sama teenuse tavajärjekorra alusel saanud.
Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni sõnul on praegu väljatöötamisel pilootprojekt rahalise hüvitise rakendamiseks. Haigekassa nõukogu ettepanekul keskendub pilootprojekt ühele valikulisele erialale, milleks on sünnitusabi ja günekoloogia.
«Rahalise hüvitise rakendumiseks vajaliku seadusemuudatuse eelnõu ettevalmistamine toimub 2015. aasta esimesel poolaastal. Projekti ajakava kohaselt esitab töörühm pilootprojekti rakendamise esialgsed ettepanekud haigekassa juhatusele juuli alguses,» selgitas ta, lisades, et kõige varasem aeg, mil hüvitis võiks rakenduda, on alates 2016. aastast.
«Rahalise hüvitise põhimõte on järgmine – patsient tasub esmalt tervishoiuteenuse osutajale talle osutatud teenuste eest ise, haigekassa teeb kokkulepitud põhimõtete kohaselt hiljem tagasimakse,» rääkis Mathiesen. Teenuse kulu hüvitatakse seejuures haigekassa rahastatavate teenuste loetelus toodud piirhindade alusel. Omaosalust ega lisatasusid haigekassa seejuures ei hüvita. Täpsem hüvitise maksmise kord otsustatakse pilootprojekti käigus.
«Rahalise hüvitise rakendamise üheks eesmärgiks on suurendada patsientide valikuvõimalusi, lühendada ravijärjekordi ning võimaldada soovi ja võimaluse korral kiiremat meditsiiniliselt põhjendatud plaanilist eriarstiabi. Potentsiaalne kasu seisneb ka selles, et juhul kui patsiendid hakkavad süsteemi kasutama efektiivsemalt, võib see kaasa tuua tõhusama kontrolli ravijärjekordade üle ning motiveerida raviasutusi parandama tugiteenuseid, sealhulgas klienditeenindust,» lisas Mathiesen.
Ent haigekassa seisukohast on tema sõnul oluline silmas pidada mitmeid asjaolusid. «Rahalise hüvitise rakendamine ei tohi kahjustada riikliku ravikindlustuse solidaarsuspõhimõtet, see tähendab pikendada mitterahalise hüvitise alusel ravi saavate inimeste jaoks ravijärjekordi. Samuti tuleb tagada, et ressursside ümberjaotumise olukorras ei saaks kahjustada haigekassa finantstugevus.»
Samuti on tema sõnul oluline silmas pidada, et ravikindlustatutele osutatavad tervishoiuteenused vastaksid kvaliteedistandarditele ehk oleksid meditsiiniliselt tõenduspõhised ja vajalikud. «Seetõttu saab rahalise hüvitise rakendamine toimuda ainult haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitud kehtiva ravi rahastamise lepingu alusel ning haigekassa järelevalvel.»