/nginx/o/2010/09/20/435918t1h36f3.jpg)
Keha üheks keskseks kellaks peetava ajuosa tööd uurinud teadlased leidsid, et lisaks valguse intensiivsusele mängib selle lähtestamisel olulist rolli ka valguse värvitoon – toonide vaheldumiseta kipub kehakell ette käima.
Ebaloomulik valguse toon keerab kehakella
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Manchesteri ülikoolis resideeriv Tim Brown ja tema kolleegid tegid katseid närilistega ning leidsid, et tajutava valguse värvigamma muutusele vastas neljandik ühe kindla ajuosa neuronitest, kirjutab ERRi teadusportaal.
Eriti tugev mõju näis olevat sinakal valgusel, mis on viimastel aastatel palju kõneainet tekitanud inimeste unehäireid uuritavate teadlaste seas seoses nutiseadmete üha laialdasema levikuga.
Järgmisena testisid teadlased loomade reaktsiooni LED-lampidega reguleeritavale tehistaevale: ühed öise eluviisiga katseloomad kogesid kollakama/sinakama valguse ja erineva valguse intensiivsuse abil loomulikumalt vahelduvat ööd ja päeva, teiste elu saatis aga pelgalt puuri jõudva valge valguse hulga vaheldumine.
Töörühm leidis, et viimasel juhul oli loomade kehatemperatuur päeva lõikes kõige kõrgem keskmiselt 30 minutit varem kui loomulikumates tingimustes elanud närilistel.