/nginx/o/2015/01/23/3701505t1h2d2f.jpg)
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku Piret Simmo sõnul on mais kooskõlastusringile minevast tervisekeskuste määrusest välja jäetud maakondliku esmatasandi tervisekeskuse mõiste, mille kohaselt oleks taristu üheks omanikuks pidanud olema maakonnakeskuses tegutsev haiglavõrgu arengukava haigla.
Nimelt oli jaanuaris esitletud määruse tööversioonis kirjas, et maakondliku tervisekeskuse taristu üheks omanikuks peab olema haiglavõrgu arengukava haigla, kirjutab meditsiiniuudiste portaal Med24.ee.
Esmatasandi tervisekeskus oli defineeritud taristuna, kus osutatakse üldarstiabiteenust vähemalt kolme perearsti poolt vähemalt 4500 isikule või vähemalt kaheksa perearsti poolt vähemalt 12 000 isikule, kui tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Narvas või Jõhvis. Lisaks tuleb seal pakkuda koduõendusteenust, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust ja füsioteraapia teenust.
Lisaks maakondliku tervisekeskuse mõistele on Simmo sõnul nüüd täpsustatud tervisekeskuse filiaali definitsiooni, mis on uues versioonis tervisekeskuses tegutseva perearsti teine tegevuskoht, kus igapäevaselt on tagatud vähemalt pereõe teenus ning kus muude esmatasandi tervishoiu teenuste osutamine toimub vajaliku regulaarsusega vähemalt perearsti vastuvõtu mahus vähemalt kord nädalas.
«Tervisekeskuste määrus on valitsuse saja päeva tegevuskavas. Selle kohaselt on tähtajaks 30. juuni. Aprillis on planeeritud määruse tutvustamine ministrile, seejärel arutelud Eesti Perearstide Seltsiga ja Eesti Haiglate Liiduga. Tõenäoliselt saab määrus valmis eelnõude infosüsteemi kooskõlastusele saatmiseks mai keskel ja määrus kinnitatud juuni lõpus. Kavandatud ajakava kohaselt tuleb taotlus investeeringute kava koostamiseks esitada 2015. aasta septembri lõpus/oktoobri alguses. Investeeringute kava algatamisest on kavandatud plaani kohaselt teavitada juulis,» kirjeldas Simmo määrusega seotud ajakava.