«Süüakse selle tõttu, et tunti toidulõhna või innustas neid sööma toidu välimus. Sööma võib kutsuda reklaam või toote pakend. Mida väiksem on laps, seda suurem on näiteks perekonna mõju. Teismelist mõjutavad rohkem sõbrad, meedia ja eeskujud,» lisas ta.
Kui inimene ei saa piisavalt süüa, ei pruugi ta saada vajalikku kogust põhitoitaineid - valke, rasvu ja süsivesikuid. Seeläbi kannatab organismi varustamine kasvamiseks ja funktsioneerimiseks vajamineva energiakogusega. Lisaks neile vajab organism kindlasti piisavalt vett, vitamiine ja mineraalaineid.
«Puuduse tagajärjel peatub lastel kasv, täiskasvanud muutuvad alakaaluliseks või avalduvad neil erinevate toitainete defitsiidist tulenevad nähud. Valkude defitsiit lastel võib päädida tõsiste haigustega, nagu marasmus või kvashiorkor,» möönis Pitsi.
Palju siis inimene päevas söömiseks vajab? Pitsi sõnul sõltub see inimesest, eriti tema füüsilisest koormusest, kuid täiskasvanud naisterahvas vajab keskmiselt 1800-2200 kilokalorit ning meesterahvas umbes 2400-2800 kilokalorit päevas.
Alla 1600 kilokalori päevase energiatarbimise korral on täiskasvanul väga keeruline saada toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Teisest küljest võib teatud vitamiinide-mineraalainete defitsiit ohustada ka inimest, kes saab küll toiduga 2500 või isegi 5000 kilokalorit energiat, kuid kelle toit on rafineeritud ning üksluine.
Pitsi märkis, et tänapäeval tahavad paljud inimesed süüa palju ja mitte alati kõige õigemini valitud toite. Samas süüakse juurde ka toidulisandeid defitsiidi ja dieedipille kaalutõusu vältimiseks.
«Selleks, et tagada organismi piisav vajalike toitainetega varustatus ja seeläbi tervis, on ennekõike vaja muuta oma toitumis- ja ka liikumisharjumust. Toidulisandid ei ole lahendus,» sõnas Pitsi.