Huvi täiskasvanute difteeria ja teetanuse vaktsiini vastu on leige

Vaktsineerimine.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Difteeria ja teetanuse liitvaktsiin on ainus täiskasvanutele suunatud tasuta vaktsiin, mida sellele vaatamata üleliia aktiivselt ei kasutata.

2014. aastal vaktsineeriti difteeria-teetanuse vastu 23 537 täiskasvanut, neist enamikku ehk 17 881 inimest vaktsineeriti traumapunktides alles pärast traumat või saadud vigastust ehk enne potentsiaalse nakatumise ohtu, kirjutab Meditsiiniuudised.

Eestis registreeriti viimased teetanuse haigusjuhud 2013. aastal, mil haigestus üks inimene, ja 2011. aastal, mil haigestus kaks inimest. Viimane difteeriasse haigestumine registreeriti Eestis aastal 2001, kuid meie lõunanaabrite juures Lätis haigestus 2014. aastal difteeriasse 13, aasta varem 14 inimest.

Kummagi haiguse läbipõdemine kaitsvat immuunsust ei anna, seepärast tuleks lasta end isegi pärast haiguse läbipõdemist vaktsineerida.

Eestis alustatakse difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale laste kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine toimuvad vastavalt kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist. Seejärel revaktsineeritakse 6-7 aasta ja 15-16 aasta vanuses ning edasi peaks igaüks ise hoolitsema selle eest, et iga kümne aasta tagant saadud kaitset uuendada.

Difteeria ja teetanuse revaktsineerimise võimaluse tuleb küsida oma perearstilt, nakkuskeskusest või vaktsineerimiskabinetist. Vaktsiin on patsiendile tasuta, kuid vaktsineerijal on õigus võtta teenustasu vaktsineerimise eest.

Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab generaliseerunud lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.

Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus ja sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Enam kui 70 protsenti teetanuse juhtudest on seotud nahka läbistavate vigastustega, haigustekitaja satub organismi haava kaudu.

Tagasi üles