Võrreldes Euroopa eakaaslastega töötavad Eesti vanemaealised rohkem ja on paremini haritud, samas kui nende sissetulek on väike, tervis kehv ning ühiskonnaelus osalemine tagasihoidlik.
Tellijale
Haritud eakad rügavad kehva tervisega tööd teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprilli keskel avalikustatud Euroopa Komisjoni ja ÜRO aktiivse vananemise indeksis on Eesti jaoks nii häid kui halbu uudiseid.
«Edetabeli esirinnas on Põhjamaad ja Holland, nagu sotsiaalvaldkonnas ikka,» sõnas mõttekoja Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika programmijuht Reelika Leetmaa. Samas tõi ta positiivse poole pealt välja Eesti asukoha, mis on 28 EL-i riigi hulgas kümnes.
«Eesti on koos Tšehhiga ainus Ida-Euroopa riik, mis on niiöelda keskmises rühmas,» ütles Leetmaa. Selles grupis on sellised Lõuna- ja Kesk-Euroopa riigid nagu Austria, Itaalia, Belgia, Hispaania ja Horvaatia.
Märksõnad
- analüüs
- andres võrk
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- definitsioon
- eakad
- ebavõrdsus
- eesti mehed
- eesti naised
- eestlased
- elanikud
- eluaastad
- Euroopa Komisjon
- euroopa riigid
- gümnaasiumiharidus
- hambaravi
- hambaravihüvitis
- haridus
- haritud
- Hispaania
- Holland
- Horvaatia
- Ida-Euroopa
- Itaalia
- julgeolek
- kesk-euroopa
- keskkond
- Kreeka
- kreeklased
- kõrge
- Leedu
- liikmesriigid
- olukord
- oodatav eluiga
- Poola
- praxis
- põhjamaad
- riik
- Rootsi
- Rumeenia
- sissetulek
- sooline ebavõrdsus
- sotsiaalpoliitika
- tervis
- Tšehhi
- tööhõive
- töötasu
- uuringud
- vaimne tervis
- vanemaealised
- väärtus
- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon