Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Haritud eakad rügavad kehva tervisega tööd teha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Illustratsioon: ALLIKAD: EUROOPA KOMISJON, ÜRO; GRAAFIKA: SILVER ALT

Võrreldes Euroopa eakaaslastega töötavad Eesti vanemaealised rohkem ja on paremini haritud, samas kui nende sissetulek on väike, tervis kehv ning ühiskonnaelus osalemine tagasihoidlik.

Aprilli keskel avalikustatud Euroopa Komisjoni ja ÜRO aktiivse vananemise indeksis on Eesti jaoks nii häid kui halbu uudiseid.

«Edetabeli esirinnas on Põhjamaad ja Holland, nagu sotsiaalvaldkonnas ikka,» sõnas mõttekoja Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika programmijuht Reelika Leetmaa. Samas tõi ta positiivse poole pealt välja Eesti asukoha, mis on 28 EL-i riigi hulgas kümnes.

«Eesti on koos Tšehhiga ainus Ida-Euroopa riik, mis on niiöelda keskmises rühmas,» ütles Leetmaa. Selles grupis on sellised Lõuna- ja Kesk-Euroopa riigid nagu Austria, Itaalia, Belgia, Hispaania ja Horvaatia.

Eesti kõrge väärtuse taga on ennekõike 55–74aastaste tööhõive määr, millega Eesti asetub Rootsi järel lausa teisele kohale. «Võrreldes teiste Euroopa riikidega töötavad meil väga paljud vanemaealised,» kommenteeris Leetmaa. Küll aga on see näitaja Praxise analüütiku sõnul mõnevõrra vastuoluline tulemus.

Tagasi üles