/nginx/o/2012/06/14/1166854t1hb234.jpg)
Eelmisel aastal sai meditsiini ja füsioloogia Nobeli preemia rühm teadlasi, kes uurisid ruumilist positsioneerimist ajus ning selgitasid välja, et hipokampus on inimesele 3D-prillide ja GPSi eest.
Kuidas töötab aju?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese ajus on kaart, mille asukohta nimetataksegi hipokampuseks ning mille rakud moodustavad võrgustikke, mille abil inimene teeb kindlaks enda asukoha, kirjutab ERRi teadusportaal.
Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri Alliku sõnul on aju uurimine näidanud, et mitte ainult eri piirkondadel on väga kindlad funktsioonid, vaid need on ka üksikutel närvirakkudel, mis täidavad oma kindlaid ja konkreetseid ülesanded.
Ent kui hipokampus on kahjustatud, ei kao ruumiline tunnetus siiski täiesti ära: näiteks nahkkiired määravad Alliku sõnul rütmilist taju häälitssuste kaudu ja sama kasutab ka inimene.
Näiteks pimedad inimesed kasutavad helilisi kurguhäälikuid ning tunnevad nende kõla peegelduste järgi ära, kus nad parajasti asuvad: see näitab, et ruumiline kaart võib inimesel tekkida ka mitmest meelest kokku.