Tervishoiumuuseum kutsus vähist rääkima selgeltnägija

Melanoom. Foto: Wikipedia

Eesti tervishoiu muuseum kutsus laupäeval toimuvale üritusele «Tervisekool: Sünnimärgid. Kasvajaliste moodustiste ärahoidmine» kõnelema selgeltnägija Mai-Agate Väljataga.

«Aga miks mitte?» vastas muuseumi juht Margus Jurkatam küsimusele, miks paluti tervishoiumuuseumi kõnelema just selgeltnägija.

Jurkatami sõnul soovib muuseum tuua inimesteni erinevaid lähenemisi. «Loomulikult on meie muuseum rajatud peamiselt tõsiteadusele, anatoomiale ja füsioloogiale, aga pakume ka erinevaid alternatiive ning oleme tervisekooli ürituse juures ära toonud, et tegemist on selgeltnägijaga,» rääkis muuseumi juht.

Tema hinnangul peab iga inimene saama ise oma otsuse teha ning muuseum ei sea kahtluse alla tavameditsiini. «Me ei saa kellelgi sundida pähe mõtteid, mis on teiste omad. Saame vaid suunata ning see sama üritus annab lisavõimaluse,» lausus Jurkatam, kelle hinnangul on ürituse eesmärk tõmmata rohkem tähelepanu nahavähile ning panna selle üle mõtlema ka need inimesed, kes lasevad igapäevaselt ajakirjanduses kuuldu kõrvust mööda.

Muuseumi eesmärk on tekitada diskussioon, mille kaudu selguksid kõige paremad lahendused. «Meditsiini inimesed on väga palju rääkinud, meie eesmärk oli tuua teine tasapind ning anda edasi sõnumit, et oma naha eest tuleb hoolitseda ja vaadata üle sünnimärgid».

Selgeltnägija kutsumise mõte tuli muuseumil tervisekooli programmi koostades. «Valisime rasket teemat lõpetama veidi pehmema teema, kutsusime selgeltnägija, kes kogu raske teema kevade lõpus kokku võtaks,» selgitas muuseumi juht selgeltnägija kutsumist.

Üritusel on tutvustatud esinejat Mai-Agate Väljataga kui regressiooniterapeuti ja tuntud selgeltnägijat. Muuseumi juhi sõnul on esineja end ise nii nimetanud ning muuseum ei taha talle muid tiitleid lisada.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik ütles, et tegemist on keerulise teemaga, sest muuseum ei kuulu eelmise aasta märtsist riigile ning sotsiaalministeerium ei sekku enam muuseumi töösse. Varem reguleeris muuseumi tööd Eesti tervishoiu muuseumi põhimäärus, mis enam ei kehti. Muuseum tegutseb sellest ajast sihtasutusena.

Pressiesindaja sõnul jääb riigi toetus muuseumile alles, kuna sihtasutus jääb vastutavaks riigi omandusse jääva muuseumikogu eest. Riik tagab sihtasutusele iga-aastase tegevustoetuse säilimise. Kaugem eesmärk on, et riigimuuseumina jäävad tegutsema vaid Eesti ajaloomuuseum, Eesti kunstimuuseum ja ERM. Kõik ülejäänud riigimuuseumid kujundatakse ümber sihtasutusteks või antakse üle kohalikele omavalitsustele.

Lepik rääkis, et kultuuriasutused on oma sisuloomes vabad ning riik sellesse tegevusse ei sekku ega hakka seda ka tegema. Sisu sobivuse üle peavad otsustama muuseumid ise ning muuseumide juures tegutsevad nõukojad jms organid, kes võiksid asutuse juhile nõustajana abiks olla, kui on päevakorral küsimusi, mis on mitmeti tõlgendatavad või kus vajatakse ekspertnõu.

Samas nentis pressiesindaja, et probleemitõstatus on loogiline. Ta ei julgenud küll sada protsenti väita, kuid ütles, et tõenäoliselt poleks riigile kuulumise ajal muuseumisse selgeltnägijat esinema kutsutud.

Tervishoiumuuseumi tervisekooli teisi üritusi näeb siit.