Tamm tõi näiteks, et kui tegeletakse millegi huvitava ja tähelepanu nõudvaga, möödub aeg tavaliselt kiirelt, ent igavuse korral, näiteks kedagi oodates, tundub aeg aeglaselt mööduvat, kirjutab ERRi teaduportaal.
Ta lisas, et kuidas inimesed kulgevat aega hindavad, sõltub ka sellest, kui kiirelt nende sisemine kell tiksub ning mõnes seisundis sisemine kell töötab kiiremini kui teises.
Teistmoodi mulje aja liikumise kiirusest tekitab inimestele see, kui konstrueerida ajalist kestust tagasivaates: näiteks võib inimesel tekkida tunne, et eilse essee kirjutamine võttis palju kauem aega kui tegelikult sama kaua aega võtnud essee kirjutamine, mis leidis aset nädal aega tagasi.
Ajataju mõjutab ka inimese kehaline ja tervislik seisund: näiteks 20. sajandi alguses läbi viidud katse raames lasti palavikus inimesel lugeda ühe minuti jagu sekundeid ning selgus, et mida kõrgem oli palavik, seda kiiremini inimene sekundeid luges.