/nginx/o/2015/04/30/4012857t1h3612.jpg)
Kuigi gluteenitalumatus on maailmas eksisteeriv probleem, on gluteenivastasest liikumisest saanud moehullus, millega on kaasa läinud paljud terved inimesed ning mis seab ohtu inimeste suhted toiduga.
Gluteenivaba dieet kui ülemaailmne hullus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Washington Post tegi intervjuu Alan Leninovitziga, kes on pikalt uurinud gluteeni ning sellega kaasnevaid müüte. Ta seisab vastu gluteenivaba dieedi levikule, mis on haaranud suuresti nii USA kui ka paljud Euroopa riigid. Hiljuti avaldas mees ka uuringu pealkirjaga «The Gluten Lie» (Gluteeni kohta käivad müüdid), mis käsitleb selle viimase moehulluse päritolu ja tõeliseid ohte.
Gluteen on teraviljavalk, mis annab leivale, tainastele ja muudele tärkliserikastele toitudele selle pehme struktuuri ja seob küpsetisi. Kõige enam sisaldavad gluteeni nisujahu, spelta ja rukis. Kuna uuringud on näidanud, et seda on raskem seedida, siis on sellest saanud lääneühiskonnas üks kardetumaid komponente. Gluteenivaba liikumine on läinud nii kaugele, et näiteks Ameerikas tegeleb umbes sada miljonit inimest igapäevaselt gluteeni eemaldamisega oma menüüst. Reaalselt põeb tsöliaakiat ehk gluteenitalumatust vaid üks protsent inimkonnast.
«Kui mõelda näiteks 1980ndatele aastatele, siis polnud keegi gluteenist midagi kuulnudki. Kahjuks isegi need, kes juba siis tsöliaakiat põdesid,» ütles Leninovitz. Kõik muutus tema sõnul siis, kui gluteeni olemasolu avastati ning nende olukord, kes selle haiguse all kannatasid, paranes märgatavalt. Siis hakkasid ka paljud terved inimesed gluteeni vältima. «Gluteenivastane liikumine on tõsine oht meie toidukultuurile ja meie üldistele suhetele toiduga,» ütles ta.
Leninovitzi sõnul põhjustab gluteen tsöliaakiahaigetel tõsiseid kaebusi, kuid neid inimesi on väga vähe. «Mõned üksikud uuringud on näidanud, et võib-olla eksisteerib ka selline asi nagu mitte-tsöliaalne gluteenitundlikkus, kuid seda pole täielikult tõestatud,» rääkis ta.
Kuna ka paljud kuulsused üle maailma räägivad, kui hästi nad on hakanud ennast pärast gluteeni tarbimise lõpetamist tundma ning palju on avaldatud ka raamatuid sellest, kuidas gluteen põhjustab haigusi alates Alzheimeri tõvest kuni amüotroofse lateraaskleroosini välja, siis pole Leninovitzi arvates ime, et platseeboefekti tõttu hakkavad inimesed gluteeni tarbides märkama erinevaid sümptomeid. Need sümptomid on tema sõnul enamikul juhtudel pigem psühholoogilised.
Leninovitz paneb südamele, et kui keegi kahtlustab endal gluteenitalumatust, tuleb minna arsti juurde ja lasta teha analüüsid, sest tsöliaakia on väga tõsine haigus. Enamus juhtudel on aga inimesed täiesti terved ega põe seda haigust.