/nginx/o/2010/09/21/436159t1h2607.jpg)
Slovakkia toitumisteadlase sõnul on taimetoitlus küll tervislik, kuid mitte niivõrd selle tõttu, et see välistab lihatooted. Ning ehkki see aitab vähendada südamerabanduse riski, on vähiennetuses loomsete valkude vältimisest vähe abi.
Kas taimetoitlus on tervislik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli kõige tervislikumat Euroopa rahvust tarbivad suures koguses loomseid tooteid. Islandlased, rootslased ja norrakad söövad palju kala ja piimatooteid, šveitslased söövad aga palju juustu ja liha, kirjutab ergo-log.com.
Tundub, et loomsetest valkudest tulenevad terviseriskid ei olegi nii suured, nagu varem arvati. Teadusartikli autor Emil Ginter toob välja ka 1999. aastal ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud statistika, mis koostati 76 000 taimetoitlase andmete põhjal.
Nende mahukate andmete põhjal selgus, et taimetoitlus vähendab kõige enam surmava südame- ja ajurabanduse riski. Ent kuigi taimetoitlased väidavad sageli, et rohkelt liha sisaldav toidusedel suurendab vähiriski, näitavad uuringu andmed vastupidist: hoopis taimetoitlus suurendab riski surra mõnel muul põhjusel (peale südame- või ajurabanduse).
Taimetoitluse suureks eeliseks on Ginteri hinnangul kolesterooli puudumine, mis ongi otseselt seotud südame- ja ajurabanduse riskiga. Lisaks kipuvad taimetoitlased teistest enam sööma ka kasulikke puu- ja köögivilju.
Teiselt poolt sisaldab aga taimetoitlase toidulaud (juhul, kui ta ei võta spetsiaalseid toidulisandeid) vähe B2- ja B12- vitamiini ning olulisi oomega-3-rasvhappeid. See võib olla Ginteri hinnangul väikese positiivse toime seletuseks.
«Taimetoitlus on üks toitumise piiramise vorme. Ja meie ületoidetud ühiskonnas on toitumise piiramine plussiks, kui ta just ei lõppe toitainete puudusega. Kuid taimetoitluse äärmuslike vormide range järgimine on kõike muud kui tervislik,» ütleb Ginter.