Täna on maailmas ligi 300 miljonit astma diagnoosiga inimest – viimasel kümnendil on haiguse diagnoosimine oluliselt suurenenud, iseäranis laste hulgas.
Astmasse haigestumine on oluliselt suurenenud
Eestis põeb astmat ligikaudu 5–8 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ehk 70 000 kuni 112 000 inimest. «Kuna tegemist on kroonilise haigusega, siis tuleb haigel õppida sellega koos elama. Õiget eluviisi ja ravi järgides võib astmahaige elada täisväärtuslikku elu ilma astmavaevusteta,» kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse pulmonoloog doktor Elga Mesimaa.
Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis põhjustab ülitundlikel inimestel hingamisteede laialdase varieeruva obstruktsiooni. See tähendab, et hingamisteed on ühel päeval rohkem kinni kui teisel ja inimesel on väga raske hingata.
Astma kulg võib olla erinev. Vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast aastas igapäevaste sümptomiteni, astmahoole võib eelneda vesine nohu, nina või naha sügelus. Astmatekitajad võivad olla allergeenid, viirused, bakterid, seened, ka ilm – külm või väga niiske õhk – ja psühholoogilised põhjused, sealhulgas tugev emotsionaalne stress või rasked üleelamised.
Laste astma, eriti haiguse alguses, võib kulgeda väga väheste sümptomitega ja võib jääda märkamatuks. «Esialgu võib lapsel olla vaid harvaesinev hingamisraskus või kerge hootine köha. Mõnikord võib olla köha lastel ainsaks astma sümptomiks. Seetõttu tuleks laste kroonilisse köhasse suhtuda tõsiselt ja vajadusel konsulteerida pulmonoloogiga,» lisas Mesimaa.
«Kui varasemaks eesmärgiks oli aastakümneid astmaatakkide/ägenemiste ravi, siis uueks eesmärgiks on saavutada täielik astmakontroll: vältida puudumist koolist või töölt, vajadust meditsiiniteenuste järele ja säilitada normaalne elukvaliteet,» sõnas Mesimaa.
Täna tähistatakse rahvusvahelist astma päeva, mis toimub iga-aastaselt Maailma Astma Initsiatiivi (Global Initiative for Asthma ehk GINA) eestvedamisel.