Allikvee: Eesti tervishoiusüsteem liigub sügava kuristiku suunas

Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee Foto: Ida-Tallinna keskhaigla

Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee on kriitiline patsientide vaba liikumise suhtes ning ütleb Meditsiiniuudistele antud intervjuus, et Eesti tervishoidu ootavad lähiaastatel ees väga tõsised probleemid.

Miks Te olete skeptiline patsientide vaba liikumise suhtes?

Patsientide vaba liikumine pole see, mis looks lisaväärtust ja tooks tervishoiusüsteemi lisaraha. Minul isiklikult ei ole vaba liikumisega seoses mingit murekohta, aga olen märganud, et keegi ei julge avalikkuses selle vastu ühtegi argumenti öelda. Samal ajal on näha, et Eesti tervishoiusüsteem liigub samm-sammult sügava kuristiku suunas. Teen lähiaastatel ise kõik selleks, et meie haigla patsientide vabast liikumisest võidaks.

Mis argumendid Teil selle projekti vastu on?

Mina jaoks on täna peamine küsimus selles, kas me üldse tahame ja suudame Eesti riigis üleval pidada normaalset kvaliteetset tervishoidu, kus inimesel on ööpäev läbi ja 365 päeva aastas garanteeritud tänapäevane arstiabi. Kui me seame selle oma peaeesmärgiks, siis pole mõtet raha igale poole laiali külvata.

Eestis pole ju palju arste. Kui me soodustame nende liikumist väikestesse erakliinikutesse, kus on kergema teenimise võimalus ja saab tööd teha plaaniliselt, viis päeva nädalas ilma kohustuslike öövalveteta – siis sinna need arstid lähevadki! Aga kes meil siis öösel ja nädalavahetustel valvearstidena töötavad?

Ma väidan, et lähiaastatel ootavad Eesti tervishoidu ees väga tõsised probleemid. Järgmiseks aastaks on haigekassal haiglate vastu kohustus, tervishoiutöötajate miinimumpalk, mille kogumaksumus on 30 miljonit eurot. Sellega tuleb eelarvete tegemisel arvestada. On teada, et sotsiaalmaks väheneb ühe protsendi ehk 90 miljoni euro võrra, see läheb ära eriarstiabist ja ravimitest. Vabandage väga, aga ma pole kuulnud, et keegi räägiks, millisest kohast sinna raha asemele leitakse? Lisaks on selge, et järgmisel aastal reaalselt sotsiaalmaksu tänavusest rohkem ei laeku.

Milline peaks olema vaba liikumise omaosalus?

Kui omaosalus oleks 50 protsenti, näiteks 750 eurot operatsiooni eest ja seda keegi ei tagasta, siis oleks vaba liikumine õige asi. Kõige rohkem ärritavad mind need inimesed, kes ütlevad, et mina maksan maksu ja pean saama kiirelt tipptasemel teenust. Eestis elab 1,3 miljonit inimest, aga tulu deklareerivad neist pooled. Iga maksumaksja peab veel ühte inimest ülal pidama. Aga ka kõikidest maksumaksjatest on vaid pooled võimelised ise oma ravi kinni maksma, arvestades reaalseid sissetulekuid. Seetõttu vajame Eesti tervishoius solidaarsust.

Mida Te siis soovitate patsiendi vaba liikumise seisukohast?

Ma ei näe sellel tegelikku perspektiivi. Kolleegid erakliinikutest võivad praegu väga rõõmustada, aga suurhaiglad lähevad kindlasti selle projektiga kaasa, panevad oma jõudluse peale ja väiksemate tegijate jaoks läheb elu ainult keerulisemaks. Patsientide vaba liikumine kiirendab meie tervishoius selle hetke sabumist, kus mitte millekski enam raha ei jätku.

Kas see siis järjekordi tõesti ei lühendaks?

See on jama jutt, et patsientide vaba liikumine lühendab järjekordi. Eesti riigis ei ole võimalik neid tänaste arstide hulga juures enam lühendada. Kui panna süsteemi raha juurde, saame järjekordi natukene lühendada. Aga tegelikult on väga paljudel erialadel nii, et ei pea kohe täna või homme saama arsti juurde. Meie perearstid peaksid töötama nagu väravavalvurid, nad selekteerivad olukorra patsiendi tegelikest vajadustest lähtudes väga edukalt ära.

Kokkuvõtvalt – me oleme Eestis täna sellises faasis, et peame väga tõsiselt pingutama ning tarku otsuseid tegema, et meie raviteenuste kättesaadavus ja kvaliteet ei halveneks.