/nginx/o/2015/05/07/4037553t1he006.jpg)
Alkoholi tarbimine on noorte seas väga suureks probleemiks, vastutus selle ees langeb vanematele, kelle ülesanne on lapsele juba varases eas näidata taunivat suhtumist alkoholi, kirjutavad politseinik Tago Trei ja Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Sandra Mägi.
Suvi on puhkuste aeg ning koolivaheaga naudivad ka lapsed. Seega on lapsed täiskasvanute seltsis rohkem mõjutatavad välistest teguritest kui oma tavapärases koolikeskkonnas. Täiskasvanutel on siinkohal oluline roll olla positiivseks eeskujuks ning mitte tarbida alkoholi kohtades, kus seda näevad pealt lapsed, kes on oma vanuse tõttu kergemini vastuvõtlikumad erinevatele mõjutustele.
Täiskasvanute hoiak ja suhtumine alkoholi mõjutab väga tugevalt seda, kuidas näeb laps alkoholi tarvitamist ning sellega kaasas käivaid praktikaid. Kui täiskasvanu on tugevalt taunival seisukohal, siis saab ka laps sellest signaali, et alkoholi ei tohiks tarbida. Kui aga lapsevanem on tolerantne ning järeleandlik, näiteks lubab lapsel kodus alkoholi proovida, siis laps mõistab seda kui «rohelist tuld» alkoholi tarvitamise suhtes.
On oluline mõista, et alkohol mõjub lastele märksa kahjulikumalt kui täiskasvanutele. Lapse organism reageerib alkoholile teisiti, neil ei häiru koordinatsioon nii nagu täiskasvanutel ning samuti ei ilme ka joobe tunnused nii ruttu. Aju rakud kahjustuvad lastel juba väga väikeste alkoholi kogustega. Erinevad katsed on näidanud, et alkohol kahjustab laste ajurakke umbes kaks korda rohkem kui täiskasvanutel.
Inimese aju areneb kuni kahekümne viienda eluaastani ja lapseeas on uute ajurakkude tootmine ajus kõige hoogsam. Alkoholi tarvitades uute ajurakkude tootmine peatub ning hiljem neid tootmata jäänud ajurakke pole võimalik enam taastada. Täiskasvanueas võib neil seetõttu olla kehvem otsustusvõime, madalam enesekindlus, nõrgemad suhtlemisoskused ja õpiedukus ning palju muud.
Eestis läbiviidud koolinoorte tervisekäitumise uuringust selgub, et 40 protsenti 11-aastastest, 75 protsenti 13-aastastest ja 93 protsenti 15-aastastest kooliõpilastest on alkoholi proovinud. Ühtlasi tuleb uuringust välja, et umbes pooled 15-16 aastastest kooliõpilastest tarbivad alkoholi regulaarselt. Alkoholi tarbimine on aga soodne pinnas liikumaks edasi tugevamate mõjuainete tarvitamisele.
Statistikale tuginedes, võib väita, et Eestis on alaealiste seas alkoholi tarvitamine suureks probleemiks. Siinkohal annab palju ära teha vanematel. Kõige rohkem saavad vanemad mõjutada last enne 12-aastaseks saamist, sest siis on just pere ja vanemad eeskujuks ning põhiväärtuse kandjaiks. Mida vanemaks lapsed saavad, seda rohkem hakkavad neid mõjutama eakaaslased ning sõbrad. See aga ei tähenda, et vanemate roll laste käitumise mõjutamisel kaoks täielikult.. Uuringud on näidanud, et vanemate tauniv hoiak on see, mis aitab laste alkoholi tarbimist hilisemasse vanusesse edasi lükata.
Negatiivse hoiaku väljendamine lapse alkoholi tarvitamise suhtes; reeglite seadmine, et alaealisena alkoholi ei jooda; järelevalve vaba aja ja raha kasutamise üle; pettumuse väljendamine reeglite rikkumisel – seda kõike saavad vanemad teha selleks, et nende laps oleks piisavalt küpses eas, kui ta puutub esimest korda kokku alkoholiga. Laste käitumine on peegeldus sellele, kuidas käitume meie, täiskasvanud.