Tervisenõu: mida teha rästikuhammustuse korral?

Rästik inimest ise ei ründa.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Soojad ilmad on meelitanud ka roomajad välja päikest nautima. Pärnu haigla õde Signe Kruuse jagab soovitusi, mida teha Eesti ainukese mürgise mao - hariliku rästiku hammustuse korral.

Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada. Rästikuhammustus on ohtlik nii lastele kui täiskasvanutele. Ühe hammustusega võib organismi sattuda 0,02 - 0,1 milliliitrit mürki.

RÄSTIKUMÜRK:

  • lagundab vererakke;
  • häirib vereringetööd;
  • häirib verehüübimist;
  • tekitab allergilisi reaktsioone.

Hammustuskohal on tavaliselt näha kahte väikest, teineteisest umbes 5 mm kaugusel asetsevat torkejälge, tekib naha punetus ja hammustuskohale võivad moodustuda villid, hammustuskoht tursub ja muutub valulikuks, turse võib levida ulatuslikule piirkonnale, esineda võib kõhuvalu, iiveldus või kõhulahtisus, üldine nõrkus, minestamine, külmavärinad, hingamisraskus, lihastõmblused, krambid, raskemal juhul võib kannatanul kujuneda šokk.

ESMAABI:

  • rahustage kannatanut;
  • asetage kannatanu lamavasse asendisse, hoidke teda soojas ja liikumatuna – vältides nii mürgi levikut organismis;
  • tagage jäseme liikumatus - toetage või lahastage jäse; 
  • kontrollige/jälgige elulisi näitajaid;
  • eemaldage kannatanult pigistavad riided ja sõrmused;
  • asetage hammustuskohale võimalusel kuiv puhas side ja midagi külma;
  • helistage hädaabi numbril 112 või transportige kannatanu lähimasse raviasutusse;
  • üksi olles püüdke ettevaatlikult liikudes jõuda lähima tee või elamuni, kutsudes endale abi.
  • tegutsege eelnevalt kirjeldatud viisil ka juhul kui on tekkinud  rästikuhammustuse kahtlus.

Rästikuhammustuse puhul on keelatud:

  • teha sisselõiget  hammustuspiirkonda, imeda või  üritada mürki haavast välja pigistada;
  • põletada hammustuspiirkonda;
  • tõsta hammustatud jäset kõrgemale;
  • kasutada žgutti kahjustatud jäsemel;
  • tarbida alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini.

Artikkel avaldati algselt 8. mai 2015

Tagasi üles