Jooksulindist on saanud suur vigastuste allikas

Treening jooksulindil Foto: SCANPIX

Hiljuti jahmatas maailma uudis Facebooki tootmisjuhi Sheryl Sandbergi abikaasa surmast, mille põhjuseks oli õnnetus jooksulindil – küll aga ei ole ta ainuke, keda selline kurb saatus on tabanud.

David Goldbergi surma põhjuseks peetakse praeguse seisuga kukkumist jooksulindil, mille tagajärjel ta lõi oma pea vastu masina äärt ära ning suri suure verejooksu tagajärjel, vahendab Washington Posti CNNi uudiseid.

Washington Posti teatel ei ole aga sellised õnnetused Ameerikas enam ammu haruldased. Igal aastal saavad kümned tuhanded ameeriklased jooksulindil joostes vigastada. Neist tuhanded lõpetavad traumapunktis ja tosinkond ka sureb nende õnnetuste tagajärjel.

Statistika kohaselt aga probleem järjest kasvab. Mida rohkem võetakse kasutusele kõrgtehnoloogilisi trenažööre, seda suuremaks muutuvad ka ohud, mis nende kasutamisega kaasneda võivad.

CBS andmetel kasutab jooksulinti igapäevaselt 50 miljonit ameeriklast. Ameerika spordi- ja vabaaja ühingu sõnul on jooksulindid kõige populaarsemad masinad, mida spordiklubid endale soetavad. Samuti kasvab Ameerikas järjest ka spordiklubide külastamine.

USA Today andmetel jõudis 2012. aastal 460 000 ameeriklast mõne jõusaali masina kasutamisel juhtunud õnnetuse tõttu traumapunkti. Suurem osa neist – ligi 428 000 – saadeti pärast esmast läbivaatust koju, kuid 32 000 vajas kas haiglaravi või suri traumapunktis.

«Me oleme hinnanud nii nende masinate kasu ja kahju ning siin on mitmeid asju, mida inimesed peaksid teadma,» sõnas Washingtoni riikliku ülikooli õenduskolledži professor Janessa M. Graves, kes juhtis 2013. aastal selleteemalist uuringut.

Teadlase sõnul on valdav osa jõusaali masinatel juhtunud õnnetustest toimunud just jooksulindil. «Need masinad moodustavad 66 protsenti spordiklubidest olevast tehnikast, kuigi jooksulindid moodustavad ainult neljandiku müügil olevatest masinatest,» lisas ta.

Professor ütles, et uuringu tulemused olid tema jaoks šokeerivad – mitte ainult selles osas, et suur osa neist õnnetustest on põhjustatud jooksulindi kasutamise tõttu, vaid ka nende inimeste hulga tõttu, kes surevad sellel juhtunud õnnetuse tagajärjel. Kuigi see arv on väike – Gravesi sõnul on Goldbergiga juhtunud õnnetus pigem erandlik – paneb teda jooksulindi õnnetuste suur arv väga muretsema.

«Meid jahmatas väga ka lastega juhtunud õnnetuste suur osakaal,» märkis Graves koju ostetud jooksulindi õnnetusi kommenteerides. Iseäranis kõrge oli kuni nelja-aastaste laste õnnetuste arv ning neile järgnesid viie- kuni üheksa-aastased.

«Paljudel juhtudel läksid lapsed lindi peale, kui nende vanemad trenni tegid ning põletasid kiiresti liikuva lindiga enda käed,» sõnas teadlane. 2009. aastal registreeriti Ameerikas 19 000 jooksulindi õnnetust, neist 6000 juhtusid lastega. Samal aastal suri jooksulindil juhtunud õnnetuse tõttu kuulsa poksija Mike Tysoni nelja-aastane tütar ning see algatas üleriikliku arutelu jõusaali masinate turvalisusest.

Trenažööri õnnetuste suure kasvu taga nähakse peamiselt kahte põhjust. Üks seisneb selles, et suur nõudlus nende masinate järele on toonud turule suure hulga odavaid masinaid, mille kvaliteet ei pruugi olla kõige parem, kuid mis kasutavad kõrgtehnoloogiaga süsteeme. Teiseks põhjuseks on mobiiltelefonide ja teiste nutivahendite tihe kasutamine trenni tegemise ajal. Näiteks 2007. aastal, kui turule tuli iPhone, kasvas jõusaali õnnetuste arv 45 protsenti.

Samas Washingtoni ülikooli professori sõnul oleks vaja täiendavaid uuringuid selleks, et tõestada kindlat seost nutivahendite ja jooksulindi õnnetuste kasvu taga. Tema hinnangul on see üpris tõenäoline, et kui inimene saab jooksulindil trenni tehes oma mobiiltelefonile mõne tekstisõnumi, siis ta tahab näha, kes ja mida talle kirjutas, ning sellele võib õnnetus väga kergelt järgneda.

Hiljuti David Goldbergiga juhtunud õnnetuse asjaolusid ei ole tema perekond avaldanud. Nagu ka ei ole nad andnud kommentaari selles osas, kas tema õnnetuse taga võis olla nutitelefoni kasutamine.