Tulevane traumaarst õppis surmasuus ohvreid päästma

Tartu Ülikooli kuuenda aasta üliõpilane Sten Saar pääses aegade esimese Eesti arstitudengina stažeerima Lõuna-Aafrikasse Kaplinna kuulsasse Groote Schuuri haiglasse, kus arstid näevad ilmselt rohkem noa- ja kuulihaavadega patsiente kui kusagil mujal maailmas rahupiirkonnas. Foto: Kristjan Teedema

Soe õhtu, lausa palavgi. Taevas pilvitu-sinine. Ookeanilt puhumas jahutav tuul, mis lendleb Lõuna-Aafrikas Kaplinnas üle tuhande meetri kõrguse Devil’s Peaki, Kuradimäe. Pilt on sedavõrd idülliline, et Sten Saar (26) tabab end küsimast: huvitav, kust siin need traumad tulevad?

Aga tulevad – ja nagu konveieril. Vaevalt on Saar, Tartu Ülikooli kuuenda aasta arstitudeng, Groote Schuuri (hääldada: grote skiir) haiglas kitli selga saanud, näidanud turvamehele läbi ukseakna oma töötajakaarti ning traumaosakonda sisse astunud, kui üle selle kaigub kellahelin. See tähendab, et tuleb ette köita põll ja tõmmata kätte kirurgikindad ning joosta punasele alale, kuhu on saabunud öise vahetuse esimene kriitilises seisus patsient.

Just sellise, pingelise ja adrenaliinirohke kogemuse järele oli Saar Kaplinna tulnudki. Groote Schuuri haigla sai maailmakuulsaks 1967. aastal, kui sealne kirurg Christiaan Barnard sooritas ajaloo esimese eduka südamesiirdamise. Viimastel kümnenditel on aga 1930. aastate lõpus rajatud haigla läinud kõrgesse hinda seetõttu, et Kaplinnas lokkava vägivalla ja kuritegevuse tõttu saavad noored õppivad arstid omandada seal kogemusi, mida mujal riikides pole kusagilt võtta.