Soe õhtu, lausa palavgi. Taevas pilvitu-sinine. Ookeanilt puhumas jahutav tuul, mis lendleb Lõuna-Aafrikas Kaplinnas üle tuhande meetri kõrguse Devil’s Peaki, Kuradimäe. Pilt on sedavõrd idülliline, et Sten Saar (26) tabab end küsimast: huvitav, kust siin need traumad tulevad?
Tellijale
Tulevane traumaarst õppis surmasuus ohvreid päästma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga tulevad – ja nagu konveieril. Vaevalt on Saar, Tartu Ülikooli kuuenda aasta arstitudeng, Groote Schuuri (hääldada: grote skiir) haiglas kitli selga saanud, näidanud turvamehele läbi ukseakna oma töötajakaarti ning traumaosakonda sisse astunud, kui üle selle kaigub kellahelin. See tähendab, et tuleb ette köita põll ja tõmmata kätte kirurgikindad ning joosta punasele alale, kuhu on saabunud öise vahetuse esimene kriitilises seisus patsient.