/nginx/o/2015/04/17/3971911t1h4296.jpg)
USAs kardioloogide kongressil käinud Eesti kardioloogide seltsi president professor Margus Viigimaa rääkis Meditsiiniuudistele antud intervjuus, et praegu on uurimisel täiesti uus grupp bioloogilisi ravimeid, mis võimaldavad kolesterooli senisest tõhusamalt ja ohutumalt langetada.
Viigimaa selgitas, et praegu on uue infarkti ärahoidmiseks praktiliselt ainsaks võimaluseks kasutada suurtes annustes kolesteroolialandajaid statiine, kuid sellega kaasnevad teatud probleemid.
«Kahjuks paljudel haigetel me ei suuda viia LDL-kolesterooli alla 1,8 mmol/l. Me ei saa suuremaid doose ka kasutada, sest tekivad lihasvalud ja maksakahjustuse risk suureneb. Praegu on doosid juba piiripealsed. Aja jooksul on lubatud statiinidoose isegi vähendatud, just lihaskahjustuste tõttu,» rääkis ta.
Nüüd on aga uurimisel täiesti uus grupp bioloogilisi ravimeid, mis toimivad maksaretseptorite kaudu ja millega saab langetada kolesterooli kümme korda. «Nii palju pole isegi vaja, saaks kaks korda jääk-LDLi langetada – viia kahe pealt ühe peale – seegi oleks väga hea saavutus. Alla 0,5 mmol/l ei tohigi sellega minna, sest võivad tekkida kongnitiivsed häired, Alzheimeri tõbi või enesetapuriski tõus.»
Viigimaa tõdes, et praegu ei ole veel teada, kus on see piir, millest madalamaks ei ole otstarbekas LDL-kolesterooli viia. Käigusolevad suured uuringud annavad tema sõnul inimkonnale selle teadmise. «Väga suur lootus on, et uued ravimid on efektiivsed ja ohutud. Need on mõlemad süstitavad, kahe nädala või kuu tagant. Eeltäidetud süstepliiatsitega on mugav ja praktiliselt valutu süstida.»
Ravimiuuringud on tohtri sõnul praegu sellises staadiumis, et käivad kolmanda faasi uuringud, nende hulgas suured elulemusuuringud uuringuperioodiga 5-6 aastat. «Haigete värbamine on lõpufaasis. Tahetakse saada ca 20 000 patsienti mõlemasse uuringusse. Siis saame lõplikult teada, kas nende ravimite kasutamisel on vähem infarkte ja insulte, vähem surmasid, millised kõrvatoimed ilmenevad. Praegu väga suurt tähelepanu pööratakse just kognitiivsele funktsioonile, seega on uuringud suunatud ka ajutegevuse hindamisele. Kõrvatoimeid on neil uutel ravimitel väha vähe, aga nagu USAs rõhutati, siis eks alati laialdasema kasutamise käigus tulevad need rohkem esile. Praegu on pilt väga ilus ja ootus suur.»
Mõlemasse uuringusse on kaasatud ka Eesti arstid. Need uuringud on Viigimaa sõnul vajalikud ka haigetele.
«Antud uuringute platseebo tähendab seda, et ka need patsiendid saavad parimat olemasolevat ravi. Ravigrupi haiged saavad lisaks uut bioloogilist ravimit. Väga põhjaliku meditsiinilise jälgimise pärast infarkti saavad nad aga kõik, ja seda pikkade aastate jooksul. Eestis on patsientide värbamise seis nii kaugel, et hiljemalt selle aasta lõpuks on grupid koos.»