Arst: pean apteekide asutamispiirangut mõistlikuks

Maaapteeke jääb vähemaks, linnalähistele tuleb neid juurde. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Laagri tervisekeskuse perearsti Triinu-Mari Otsa hinnangul  ei ole Eesti nii suur, et asutamispiiranguta apteekides kõikidele piisavalt klientuuri jaguks, kirjutab Saue valla leht.

Kindlasti leian, et mitu apteeki väikses Laagris on ilmselgelt palju ‒ meie Laagri Apteegi kättesaadavus ja lahtiolekuajad on olnud suurepärased. Ka on nende ravimitega varustatus on erakordselt hea ja äärmiselt kiire ja paindlik tellimine uute ravimite osas on märkimisväärne. Leian, et selline hea koostöö on väärtus omaette, mida suurte apteegikettidega nii kergelt ei saavuta.

Paljudel ravimitel, eriti retseptiravimitel, on äärmiselt oluline õige manustamine. Sageli tuleb see mitu korda üle rääkida, mis tähendab, et isegi kui ma arstina räägin kõige olulisema ravimi võtmise juures ära, eeldan siiski, et ka apteeker seda teeb. Ei saa välistada, et arstina mul vastuvõtu käigus ei jää aega seda üle rõhutada või on ka patsiendil nii palju muid mõtteid ja küsimusi peas, et selline elementaarne asi, kuidas ja millal ravimit võtta, ununeb lihtsalt ära. Mina eeldan siiski, eriti meie apteegist lähtuvalt, et apteeker on meditsiinitöötaja, kes valdab sellist infot ja räägib selle üle.

Ilmselt võib olla nii, et kui inimene tahab osta vaid peavalurohtu või näiteks rasedustesti, siis ta ei taha suurt nõustamist ja tahaks oma asja võimalikult kiiresti kätte saada. Aga arvan, et ravimi tarbimine võiks ja peaks olema nii teadlik tegevus, mida inimene ei jäta viimasele minutile nagu piimaostmist, et ta selleks viieks minutiks nõustamiseks aega ei leia. Sest ka näiteks Paracetamoliga võib inimene vajada juhendamist, mis annuses ja kui palju seda võtta. Olen ise näinud mitut väikelast, kes on saanud Paracetamolist ohtliku mürgituse, seega ka pealtnäha ohutu valuvaigisti võib vales annuses väga kahjulikke mõjusid anda.

Tänapäeval võtab inimene sageli kolme ja enamat ravimit, neil kõigil võib olla erinev manustamisviis ja -aeg. Sellisel juhul on eriti oluline see apteegis üle rääkida. Laste puhul on paljud ravimid vaja eelnevalt valmis lahustada. Apteekri ülesanne on kas ravim lahustada või juhendada vanemat, kuidas seda täpselt teha. Sellist nõustamist eeldan ja ootan ma küll apteekrilt.

Pean väga oluliseks isiklikku kontakti ja inimeste tundmist, nii ma võin öelda, et «oma apteegi» apteekrite puhul ma tean täpselt, millist nõustamist nad teevad suurepäraselt ja ka vastupidi ‒ nemad tunnevad ja teavad meie keskust ja oskavad inimest õigel hetkel õigete muredega perearstile suunata. Samamoodi, nagu meie tunneme ja teame oma patsiente, tekib ka apteekril ja ostjal usalduslikum suhe, mille käigus inimene ise on valmis palju rohkem infot vastu võtma kui suures anonüümses apteegis.

Minul arstina oleks süda rohkem rahul, kui ma teaksin, et iga ravimiga käib kaasas ka nõustamine, kuidas seda võtta ja millised on ohud. Pean oluliseks inimeste teadlikkuse tõstmist, nii teatud ravimite tarvitamise vajalikkuse osas kui ka võimalike kõrvaltoimete ja koostoimete osas. Et aga uusi ravimeid tuleb tohutu tempoga juurde, ei saa seda nõustamist kuidagi «ette ära teha». Ootan-eeldan apteekrilt, et ta oskab jagada infot ravimite koostoimete, kõrvaltoimete ja manustamisviiside kohta ‒ ja see töö ei ole sugugi tühine

Isiklikult olen pigem apteekide asutamispiirangu poolt. Leian, et apteegiäri peab olema eelkõige inimeste tervisele, mitte ketiomaniku kasumlikkusele suunatud. Arvan ka seda, et Eesti ei ole nii suur, et asutamispiiranguta apteekides kõikidele piisavalt klientuuri jaguks.