Naiste lood: miks sünnitada erakliinikus

Vastsündinu jalad. Foto: SCANPIX

Kaks Elite erakliinikus sünnitamist kavatsenud naist rääkisid kumbki oma loo ehk miks nad tahaksid sünnitada just selles kliinikus.

Esimese naise lugu

Minu esimese lapse sünnist on möödunud pea kümme aastat. Olen alati teadnud, et sünnitan vaid keisrilõikega. Rasedusest teada saades helistasin kohe suurematesse haiglatesse, et raseduse jooksul teha omale meelepärane valik. Minu üllatuseks öeldi kõikjalt, et meie omasoovilist keisrit ei tee. Mind valdas paanika. Ühe haiglaga siiski saime saime kokkuleppele, kuid sünnituse lähenedes ilmnes, et olime üksteist vääriti mõistnud ning mind lihtsalt naerdi välja.

Sünnitama minnes pandi mind koridori istuma, sest ühtegi vaba tuba ei olnud. Keegi ei tulnud kordagi küsima, kuidas end tunnen. Valud olid viie-minutiliste vahedega. Kui olin mõne tunni seal valusid kannatanud (pluss eelnevalt 1,5 tundi autosõitu haiglasse), juhatati mind rahvast täis palatisse: «Siin on su voodi!»

Nii ma valutasin seal terve päeva, süüa mulle ei toodud. Jõudis kätte öö ja valves oli üks õde, kes magas oma kabinetis. Kui lõpuks julgesin teda äratada, pidin hindama oma valusid kümne palli süsteemis ning vastama küsimusele «Kas tahad sünnitada nüüd või hommikul?» Minu kui esmasünnitaja jaoks oli see väga hirmutav ja segadusttekitav olukord, tundsin end täiesti üksi. «Ma tahan keisrit,» oli mu vastus.

Alles hommikuse vahetuse ajal viidi mind sünnitustuppa, pandi rihmad ümber kõhu ja aeg-ajalt käidi ekraani jälgimas ning lohutamas, et ehk lõunaks on laps käes. Vedelesin juba vere ja rohelise vedeliku seguses voodis. Üks moment hakkas kõigil kiire. Jalga kraabiti liivapaberi-sarnase asjaga, et asetada naha alla kiip, mis näitab täpset olukorda. Võib-olla olekski näidanud, aga uksele jooksund õde hüüdis, et kõrvalpalatis on seda rohkem vaja ning sinna nad jooksidki. Mõne tunni möödudes toodi paber «Viska siia allkiri, nüüd lähme keisrile».

Kolm päeva olin intensiivis ja last mind keegi vaatama ei viinud. Arhiivi väljavõttest lugesin, et seda tehti iga päev. Nädal hiljem pääsesin lapsega koju.

Nüüd on tulemas teine laps. Otsus saada teine laps tuligi tänu Elite kliinikule. Mul on koht kuhu minna, kus mind oodatakse, kus minu eest hoolitsetakse. Koht, kus on turvatunne. Elan välismaal, aga sõidan ikka Elitesse arsti vastuvõtule. Tean, et võin arste usaldada ja tean, et kuskil mujal mulle sellist võimalust ei pakuta. Olin ääretult õnnelik, et minu tulevane laps saab sündida sellises keskonnas, mida pakub Elite kliinik. Loodan, et see võimalus jääb minule sügisel ja ka teistele peredele tulevikus.

Teise naise lugu: miks ma soovin sünnitada Elite erakliinikus?

Ma olen 25. aastane naine, kes ootab oma esimest last. Teadsin juba ennem lapseootelejäämist, et soovin sünnitada oma lapsed Elite erakliinikus. Ei, asi ei ole selle kliiniku prestiižis või nimes! Meie pere ei kuulu Eesti jõukamate hulka. Oleme tavalised tööinimesed nagu Juhan Parts oma valimisreklaamis ütles. Meil on finantskohustused: laenuga ehitatud kodu ja liisitud auto. Sünnitada Elite kliinikus on valik - kuidas ja kuhu oma raha kulutada, millised on prioriteedid.

• Elite kliinik on hubane ja soe. Seda tunneb igaüks, kes selle maja uksest sisse astub.
• Heledad värvitoonid, suursugused sisustuselemendid ja suurepärane töökorraldus tekitab kindlustunde ning lugupidamise;
• • Selles majas on alati tunne, et oled oodatud;
• • Professionaalne personal;
• • Suurepärane sünnitus- ja sünnitusjärgne keskkond;
• • Turvatunne- arst on õigel ajal kohal ja ämmaemand on alati kohal;
• • Teadmine, et ma ei pea muretsema peretuppa pääsemise pärast- see on loomulik, et lapse isa saab jääda vastsündinu juurde koos emaga ja neid imelisi hetki nautida. On väga oluline, et iga isa selle emotsiooni ja kogemuse saaks;
• • Elites pääseb peretuppa juba ennem lapse sündi;
• • Ei pea muretsema rumalate küsimuste või liigse närveerimise pärast – seal ei panda seda pahaks;
• • Elite erakliinikus väärtustatakse igat last – iga lapse sünd on eriline!