Briti ja Kanada teadlased avastasid geeni, mis migreeni põhjustab.
Teadlased avastasid migreenigeeni
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. september 2010, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TRESKi nime kandev geen kontrollib aju närvirakkude valutundlikkust. Kui nimetatud geen on vigane, on selle kandjal väga madal valulävi. Vigase geeniga isikul võib natuke tugevama valguse, müra ja isegi puudutuse tõttu peavalu tekkida, kirjutab The Independent.
Uurijate kinnitusel saab TRESK geeni manipuleerida nii, et valulävi kõrgeneb ning selle tõttu ei pruugi enam ka migreeni tekkida.
Teadlased võtsid migreenipatsientidelt ja nende pereliikmetelt DNA-proove. Uuring selgitas, miks ühe pere kõigil liikmetel võib migreeni esineda. Põhjus selles, et nad on geneetiliselt sarnased.
Samuti aitab migreenigeeni leidmine luua uue põlvkonna ravimeid, mis on valu vaigistamisel varasemast efektiivsemad.
Uurijatel ei ole varem õnnestunud migreeniga seotud geene kindlaks teha.
Migreen on veresoonte ja närvide viis reageerida välistele ärritustele. Migreen on üks tavalisemaid peavalu tüüpe, mille põhiliseks sümptomiks on pulseeriv, tihti ühepoolne episoodiline peavalu ja millega sageli kaasneb iiveldustunne.
Kalduvus migreeni haigestuda on 80 protsendi ulatuses perekondlik ja see haigus levib seni teadmata põhjusel edasi eelkõige naisliini pidi.
Migreenihoole eelneva ööpäeva jooksul tekivad sageli ebamäärased tundmused. Võib esineda närvilisust, meeleolu langust või eufooriat.
Sageli teravneb lärmi ja lõhnade tunnetamine, suureneb magusaisu ja sageneb haigutamine.