Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Eesti vallutas taas alkoholitarbimise edetabeli

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Foto: SCANPIX

Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD) avaldas põhjaliku raporti «Võideldes kahjustava alkoholitarbimisega», mis hindab erinevaid alkoholipoliitilisi stsenaariume. Raportis välja toodud alkoholitarbimise edetabelis troonib Eesti esikohal.

Tõsi küll, tegemist ei ole uute andmetega, vaid ka varem meediast läbi käinud 2012. aasta statistikaga. Eestile järgnevad selle järgi suurimate alkoholitarbijatena esiviisikus Austria, Prantsusmaa, Iirimaa ja Tšehhi.

Samas on raportis välja toodud tõsiasi, et laialt levinud alkoholiturism teeb statistika tõlgendamise keerulisemaks. Näiteks Inglismaa alkoholituristid käivad Calais’ kaudu Prantsusmaalt alkoholi toomas, mis on võrreldav soomlaste alkoholireisidega Eestisse, kuigi viimast ei ole raportis eraldi mainitud. Samas ostavad soomlased Emori andmetel ligi kolmandiku Eesti alkoholist.

Küll aga on välja toodud, et kümne aasta jooksul alates 1992. aastast on Eestis, Soomes, Islandil, Iisraelis, Norras, Poolas ja Rootsis alkoholitarbimine kasvanud kuni 50 protsendi võrra. Rootsi, Norra, Island ja Iisrael on edetabeli järgi samas viimase 11 hulgas ehk siis kõige väiksema alkoholitarbimisega OECD riikide seas.

Ent tarbitud alkoholikogus ei ole ainus näitaja, mis määrab ära, kui suurt kahju joomine põhjustab, sest üks ja sama kogus tarbituna ühe öö või mitme nädala jooksul, koos toiduga või tühja kõhu peale mõjub organismile erinevalt.

Seetõttu vaatleb OECD oma raportis ka erinevaid joomismustreid ning määrab vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetest lähtuvalt ära erinevad riskikäitumise tasemed (ühest viieni). Kõige kõrgema riskikäitumisega on selle järgi Venemaa. Eesti kuulub keskmise riskikäitumisega riikide hulka koos Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Iirimaa, Poola, Soome, Ühendkuningriikide, Korea, Brasiilia, Norra, Mehhiko, India, Türgi ja Indoneesiaga.  

Alkoholitarbimise edetabeli teine ja kolmas Austria ja Prantsusmaa on aga riskikäitumise järgi kõige madalama riskiga grupis.

Raportis märgitakse muu hulgas, et OECD riikides on aasta keskmine alkoholitarbimine – 9,1 liitrit puhast alkoholi inimese kohta – oluliselt kõrgem kui mujal maailmas.

Viimase 20 aasta jooksul on OECD keskmine alkoholitarbimine langenud 2,5 protsenti – selle taga on suur tarbimise langus Lõuna-Euroopa riikides ja samaaegne märkimisväärne tarbimise tõus mõnedes Põhja- ja Kesk-Ida-Euroopa riikides.

Hinnanguliselt jääb umbes 11 protsenti kogu alkoholitarbimisest OECD riikides registreerimata.

Uuritud riikides joob suurema osa alkoholist ära kõige suurema alkoholitarbimisega viiendik elanikkonnast.

Paljudes OECD riikides on kasvanud riskantne ja raske episoodiline joomine noorte, eriti noorte naiste hulgas. See on omakorda suurendanud liiklusõnnetuste ja vägivallaga seotud vigastuste ja surmajuhtumite riski.

Lisaks saavad alkoholi tarbimine ja purjujäämine vaadeldud riikides alguse üha nooremas eas ning viimase kümne aasta jooksul on tüdrukud poistele ses osas praktiliselt järgi jõudnud. Alla 15-aastaste noorte osakaal, kes on ennast purju joonud, tõusis 2000ndate algusest 30 protsendilt 43 protsendini poiste puhul ja 26 protsendilt 41 protsendini tüdrukute puhul.

Samuti selgub, et vähem haritud mehed kipuvad rohkem jooma, samas kui naiste puhul kehtib vastupidine.

Alkoholi kuritarvitamine on üks peamisi surma- ja invaliidistumise põhjustajaid, tappes ülemaailmselt rohkem inimesi kui HIV/aids, vägivald ja tuberkuloos kokku. Aastate 1990 ja 2010 vahel tõusis kahjulik alkoholitarvitamine surma- ja invaliidistumise põhjuste seas kaheksandalt kohalt viiendale.

Kanada, Tšehhi ja Saksamaa alkoholi kuritarvitamise ennetamise poliitikate analüüs näitab, et selles suunas tegutsemise abil on võimalik vähendada liigtarvitamise ja alkoholisõltuvuse esinemissagedust viie kuni kümne protsendi võrra.

Raportis märgitakse, et kuigi alkoholipoliitikad peaks olema suunatud esmalt liigtarvitajatele, on selliseid meetmeid üsna vähe.

Samas on vaja rakendada laiemaid meetmeid, et toetada peamiselt liigtarvitajatele suunatud sekkumisi. Alkoholi hinna tõstmine võib parandada elanikkonna tervist ja kahjustava joomise vähendamiseks võib olla efektiivsem hindade tõstmine just turu odavamas segmendis. Alkohoolsete toodete reklaamimise reguleerimine annab lisaväärtust.

Tagasi üles