/nginx/o/2012/08/02/1248868t1h4ffa.jpg)
Tartu ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm rääkis ERR Novaatorile antud intervjuus, mida arvasid õnnest Immanuel Kant ja John Stuart Mill ning rõhutas, et filosoofias on õnne eelduseks mõtestatud protsess.
Mis on õnn?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnnelik olemine on nagu treening, kus tuleb pidevalt järele mõelda, mis läks hästi, mis valesti ja kuidas aina paremini jätkata.
«Ma arvan, et õnn pigem ei ole mingi eufooriline tippu jõudmine pärast pingutust, kus tunned, et oled midagi saavutanud, või loteriivõit, seda hetkelist tunnet ma ei nimetakski õnneks. Õnn on siiski reflekteeritud seisund,» rääkis Simm.
Ta lisas, et kui antiigis usuti, et kui sa käitud moraalselt, elad eetiliselt ja vooruslikult, siis oledki õnnelik, siis Kanti jaoks oli õnn mõnes mõttes midagi juhuslikku, see ei olenenud asjaolust, kas inimene käitub eetiliselt või mitte.