/nginx/o/2010/09/28/439953t1hcb7c.jpg)
Pirita perearstikeskuse perearst Kaja Arbeiteri sõnul võib ravimite ostmisel tekkida probleem eelkõige vanematel inimestel, kui patsient saab iga kahe kuu järel uue karbi ehk uue ravimi eri firmadelt.
Perearst Arbeiter: apteeker ei näe patsiendile eelnevalt müüdud ravimit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearsti sõnul selgus vestlusest apteekriga, et apteeker ei näe, milline preparaat eelmisel apteegi külastusel müüdi. Arst aga näeb digiretseptide loetelust, millise ravimi patsient ostis, kirjutas meditsiiniportaal Med24.
«Probleem saab olema patsiendi jaoks suurelt osalt psühholoogiline, sest rolli hakkavad mängima ravimikarbi ja tableti värv ning suurus. Osaliselt mõjutavad ravitulemust ka erinevad täiteained tabletis või kapslis,» nentis Arbeiter.
Perearsti sõnul on tema praktikas juhtunud mõnel korral ,et koopiaravimit läks vaja kaks korda suuremas doosis, kui eelnevat kasutusel olnud originaali. Seega otsustas patsient tagasi minna originaalpreparaadi juurde, mis oli andnud talle positiivse kogemuse. Samas tunnistas Arbeiter, et tegu võis olla nn psühholoogilise kõrvalmõjuga.
Arbeiter tõi näite oma kogemusest, kui patsient palus apteegis lauale panna sama toimeainega ravimikarpe seni, kui leidis sellise karbi, mis oli temale varasemast tuttav. Patsient ostis ravimi ning apteeker kleepis sellele kirja, et patsient nõudis just seda ravimit.
«Retsepti kontrollides selgus aga, et olin kirjutanud retardvormi, patsient ostis aga lühitoimelise. Seega minu ettekirjutatud raviskeem oli rikutud. Kuna apteek ravimit tagasi ei osta, pidi patsient kulutama uue summa pikatoimelise ravimi ostmiseks,» rääkis ta.
Kui kroonilise patsiendi ravimid 2-3 kuu pärast muutuvad, pole arstil ravist terviklikku ülevaadet. Arbeiter loodab sellisel juhul ravimiameti pädevusele ja arvestab, et toimeainelt võrdsed ravimid on ohutud. Segaduse tekkimist ta ei välista, kuna patsient võib apteegist koju minnes leida, et ei saanudki sama karpi ja ravimit lihtsalt mitte võtta.
«Trükin oma patsientidele kaasa ravimilehe väljastatud retseptide kohta, kuhu kirjutan toimeaine juurde varasemalt kasutusel olnud ja hetkel ka mulle teada oleva odavaima ravimi nimetused,» tõi perearst näite oma praktikast.
Arbeiter arvab, et nooremad patsiendid on ravimi valimisel pädevamad, sest infot hangitakse arstilt, internetist ja mujalt. Vanemad inimesed usaldavad arsti või apteekrit. Arbeiterile teeb aga muret, kui pikas perspektiivis peaks originaale tootvad firmad Eesti turult lahkuma. Sest uued ja innovaatilised ravimid on tulevikus meile kõigile vajalikud.