Personaalmeditsiin aitab vähki varem avastada

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Vahur Valvere, kes on vähiliidu president ja PERHi onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juht, rääkis vähiliidu konverentsil personaalmeditsiinist ja toonitas, et see aitab vähki varem avastada.

«Me oleme ravi individualiseerimisega tegelenud pikka aega, see termin pole uus. Onkoloogias juba möödunud sajandi 70ndatel tuli kasutusele esimene hormonaalne preparaat rinnavähiravis, mis sobis just teatud hormoontundlikele patsientidele – seega juba siis alustati sihtmärkravi,»  vahendab Valvere öeldut Meditsiiniuudised.

Vähiriski hindamisest rääkides märkis Valvere, et näiteks rinnavähi puhul on tähtsad peamiselt kaks geeni (BRCA1 ja BRCA2, mis määravad viiel kuni kümnel protsendil juhtudest rinnavähi tekke). «Nende geenimutatsiooni määramisel hindame ka munasarjavähi tekkeriski,» lisas ta.

Innovatiivsest vähiravist rääkides loetles Valvere mitmeid uusi meetodeid, mis mõjuvad molekulaarsetele sihtmärkidele. Kasvajaravi arengusuundi on kolm: esiteks uute sihtmärkide leidmine, teiseks  ravi individualiseerimine ja kolmandaks ravi optimeerimine vastavalt hinna ja kvaliteedi suhtele.

«On tulnud käibele uus mõiste: vedel biopsia, mis tähendab vereanalüüsi,» jätkas ta. «Siin ei mõelda vaid veres ringlevaid vähirakke, vaid võimalik on hinnata DNA ja RNA fragmente.»

Kui vereseerum pärast lõikust on puhas, annab see suure kindluse, et kehas vähirakke pole või on lubatud piirides, sest teatavasti teatud hulk vähirakke ei ole kriitiline, ei tekita metastaase. Ka Tallinnas töötatakse selliste diagnostikumide kallal, mainis Valvere Riin Ehini instituudi tööd. «See on onkoloogia homne päev, ja mitte enam väga ülehomne,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles