/nginx/o/2015/05/16/4072027t1he570.jpg)
Soomes on avastatud mitmeid Siberi alatüübi puukentsefaliidi juhtumeid, ohtlikku haigust ei ole võimalik ravida.
Soomes levib ohtlik puugihaigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasket puukentsefaliidi vormi on leitud mitmel pool Soomes, kirjutab Yle. Varsti avalikustatava raporti kohaselt on seda viimasel ajal leitud Kotka kandis.
«Kui puukentsefaliidi viirust avastati, siis võtsid teadlased saarestikust proove, mida analüüsides selgus, et tegu on Siberi alam-tüüpi viirusega,» rääkis Helsingi ülikooli professor Olli Vapalahti. Kotkas registreeritud haigusjuhud olid rasked.
«Patsientidel oli mitmeid päevi kõrge palavik ja nad kurtsid peavalu. Mõnda tabas halvatus ja kaks inimest tunnistati hiljem töövõimetuks,» rääkis Kymenlaakso keskhaigla neuroloog Ilkka Pieninkeroinen. Praeguseks on registreeritud 20 haigusjuhtu, lisaks Kotkale ka Kokkolas. Paar patsienti surid.
Haigusele puudub ravi, kuid antibiootikumidega on võimalik mõningaid sümptomeid leevendada. Enamiku patsientide kesknärvisüsteem saab kahjustada. Ärritumine, mälukaotus, keskendusraskused on tavalised tüsistused koos kuulmislangusega, lihasnõrkusega ja osalise halvatusega.
Mullu registreeriti Soomes 47 puukentsefaliidi juhtumit, kusjuures paljudel puhkudel pole selge, kas tegu oli Siberi või Lääne-Euroopa alatüübiga. Vapalahti sõnul jõuavad viirust kandvad puugid Soome saartele ja rannikule rändlindudega. Vapalahti soovitab kõrgema riskiga piirkondades elavatel inimestel end vaktsineerida, kuna see on väga tõhus haiguse vastu.
«Vaktsineerimine on ainus kindel kaitse puukentsefaliidi vastu. Oma naha kontrollimisest ei piisa, sest haigus levib kiiresti. See on tõsine haigus ja vaktsineerimisest on märkimisväärselt kasu.»
Portaali puuginfo andmetel on puukentsefaliidiviirusel kolm alatüüpi: Euroopa, Kaug-Ida ja Siberi alatüüp.
Loomad ja linnud viivad puuke edasi teistesse piirkondadesse, kus võib tekkida uus infektsioonikolle. Inimene on leviku ahelas juhuslik peremees.
Puukentsefaliidiviirusega võib lisaks puugihammustusele nakatuda ka kitsede, lammaste ja lehmade pastöriseerimata piima või piimatooteid tarvitades.
Euroopas diagnoositakse umbes 3000 juhtu aastas. Eestis diagnoositakse aastas paarsada puukentsefaliidi haigusjuhtu, 2000. aastal kerkis haigestumine 272 juhuni.
Haiguse esinemissagedus on väga suur Venemaal, Balti riikides, Tšehhis, Slovakkias ja Ida-Saksamaal. Austrias on haigestumine tunduvalt vähenenud tänu elanikkonna massilisele vaktsineerimisele.