Riigil puudub ülevaade, kas tervishoiuteenused on kvaliteetsed, sest süstemaatiliselt kvaliteeti Eestis ei jälgita ega kujundata, leiab riigikontroll.
Riigikontroll: riigil puudub ülevaade tervishoiuteenuste kvaliteedist
Riigikontroll otsustas jätta läbi viimata auditi teemal «Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi ja järelevalve korralduse üle», kuid andis teemast ülevaate, kirjutab meditsiiniuudiste portaal Med24.ee.
Riigikontroll selgitas, et eelselgituse käigus uuriti rahvusvahelise kirjanduse põhjal, milline on kvaliteedi sisu ja struktuur ning mille alusel seda mõõta. Samuti tutvuti rahvusvahelise praktikaga ning analüüsiti kvaliteedi aspektist ka Eesti tervishoiukorraldust. Intervjueeriti erinevaid osapooli.
Tehtud töö käigus jõudis auditi meeskond järeldusele, et kvaliteedi tagamiseks tehakse riigis küll üksikuid killustunud tegevusi, kuid süstemaatiliselt kvaliteeti Eestis ei jälgita ega kujundata, mistõttu pole võimalik ka anda üldhinnangut, kas tervishoiuteenuste kvaliteet on hea või mitte. Samuti puudub kindlus, et patsiendi õigused on tagatud.
Sotsiaalministeerium ei ole sätestanud, millistest tunnustest tervishoiuteenuste kvaliteet koosneb ja kuidas peaks seda mõõtma, lisas riigikontroll. Eesti riigi tervishoiuteenuste kvaliteedi eest on vastutama pandud tervishoiuteenuse osutajad. Õigusaktides on antud üldised suunad ja nõuded, kuid kvaliteedisüsteemi sisustamine ja rajamine on jäetud ainult tervishoiuteenuste osutajate kanda.
Seega peab teenuseosutaja otsustama, millistele tunnustele peab kvaliteet vastama. Sotsiaalministeeriumil pole aga nii võimalik hinnata, kas kvaliteedisüsteem on loodud ja vastab riigi ootustele ning tagab patsiendile hea tasemega tervishoiuteenuse osutamise. Seetõttu on teenuseosutajate kvaliteedisüsteemid, sh selle mõõdikud, täitmise juhendid, patsiendijuhendid jm ka väga erinevad.
Eestis jälgitakse tervishoiu kvaliteeti peamiselt formaalsete nõuete täitmise kaudu ehk kontrollitakse vaid, kas on loodud eeldused kvaliteetse teenuse osutamiseks. Seda, kuidas ravi osutatakse või milliste tulemustega seda tehakse, süstemaatiliselt ei jälgita. Siiski viiakse läbi nn kliinilisi auditeid, mis oma loomult on küll üsna informatiivsed ning annavad ka hea ülevaate kvaliteedist, kuid on piiritletud vaid ühe eriala mõne diagnoosiga ning tehakse pigem ad hoc korras.
Riigil puudub ülevaade, kas tervishoiuteenused on kvaliteetsed, lisas riigikontroll. Eesti tervishoidu käsitlevas rahvastiku tervise arengukavas on kvaliteediga seotud indikaatoreid ainult viis: arstide arv 100 000 inimese kohta, õendustöötajate arv 100 000 inimese kohta, arstiabi kvaliteediga üldiselt või väga rahul olijate osakaal, arstiabi kättesaadavust heaks või väga heaks pidanute osakaal ja leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kogukuludest.
Nende viie indikaatori jälgimine ei anna kindlust, et osutatavad tervishoiuteenused on kvaliteetsed. Eri asutused mõõdavad ja analüüsivad veel mõnda näitajat, kuid sotsiaalministeeriumil kui poliitika kujundajal puudub selge arusaam, milliseid näitajaid mõõta ning kuidas kogutavaid andmeid kasutada. Seetõttu ei ole võimalik tervishoiu kvaliteedile ka hinnangut anda.
Nii sotsiaalministeeriumil kui ka haigekassal puudub ülevaade tervishoiuteenuste osutamisega kaasnevate tüsistuste ja arstlike vigade kohta. Ülevaate saamine eeldaks kõigepealt nende mõistete defineerimist ja selgitamist kõigile osapooltele.