/nginx/o/2011/05/30/602932t1h7ebb.jpg)
Õdede liit toetab ametiühingute taotlust taastada haigushüvitise maksmine esimese kolme haiguspäeva eest, mida praegu haigekassa ei kata.
Õdede liit toetab esimeste haiguspäevade hüvitise maksmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sügis-talvised viiruste- ja külmetushaiguste puhangud põhjustavad igal aastal Eestis 100 000 kuni 150 000 inimese haigestumise. Olukorraga, kus inimestel ei ole võimalik rahalistel põhjustel koju jääda ning nad lähevad haigena tööle, kaasneb suur risk nii nende endi kui ka kaastöötajate tervisele,» ütles õdede lidu president Ester Öpik.
Õdede liit on kompenseerinud oma liikmetele saamata jäänud esimeste päevade haigushüvitist alates praegu kehtiva haiguhüvitise maksmise korra algusest 2009. aastal.
«Otsustasime õdede esindusühinguna maksta hüvitist esimeste haiguspäevade eest ise, et motiveerida haigestunud liikmeid end ravima ja mitte ohustama enda ja ümbritsevate inimeste tervist. Me ei pea seda riigi poolt õigustatud käitumiseks, kuna õed nagu paljude teiste kutsealade esindajad töötavad keskkonnas, kus viirushaigustega kokkupuudet pole võimalik vältida. 2014. aastal said õdede liidult õdede miinimumtöötasu põhjal arvestatud hüvitist 249 liiget, sel aastal prognoosime hüvitise saajate kasvu.»
Terveseameti andmeil haigestus 2012 – 2013 hooajal viirus- ja hingamisteede haigustesse 156133 Inimest, 2013-2014 hooajal 117 796 ja 2014/ 2015 hooajal 129 712 inimest. Grippi haigestunute arv ulatub igal aastal pea paarist tuhandest üle viie tuhandeni.
EAKL esitas 19. aprillil riigikogule pöördumise taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Pöördumisele andis kuu aja jooksul toetusallkirja üle 11 000 inimese. Oma allkirja on pöördumisele andnud ka arvestatav hulk õdesid ja hooldajaid.