Verekeskustel napib levinumate veregruppide verd

Vere loovutamine

FOTO: Toomas Huik / Postimees / Scanpix Baltic

Nii Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH), Tartu ülikooli kliinikumi (TÜK) verekeskustel kui ka Pärnu veretalitusel napib levinumate A ja 0 veregruppide verd.

«Regionaalhaigla verekeskuse verevarud on A ja 0 reesus negatiivse ning A reesus positiivse veregrupi osas ahtaks jäänud, kuna viimasel ajal on suurenenud haiglate tellimus just nende veregruppide verest valminud toodetele – plasmale, erütrotsüütide suspensioonile ja trombotsüütide kontsentraadile,» sõnas PERH-i kommunikatsioonispetsialist Urve Pals. Tema kinnitusel märgivad A reesus negatiivse vere tarbimise suurenemist ka TÜK verekeskus ja Pärnu veretalitus.

0 reesus negatiivset veregrupi doonoriverest valmistatud verekomponentidele on suur nõudlus, kuna 0 veregrupiga reesus negatiivset doonorit võib nimetada universaalseks doonoriks, kelle punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele. «A reesus positiivse veregrupiga inimesi on kõige rohkem Eesti elanikkonnast – 30,8 protsenti –, seetõttu on ka veretoodete vajadus selle veregrupiga patsientidele suurem,» selgitas Pals.

Kuigi liiklusõnnetusi on viimasel ajal kindlasti rohkem juhtunud, vajavad PERH-i kommunikatsioonispetsialisti kinnitusel verekomponente ka vähihaiged, sünnitajad, imikud. «Samuti on rohkelt verekomponente vaja keerukate operatsioonide korral,» lisas Pals. Ta tõi näiteks hiljuti regionaalhaiglas tehtud haruldase operatsiooni, kus anestesioloog Ragnar Loit märkis: «Kaotasime väga palju verd. 24 tunni jooksul vajas patsient 14 liitrit erinevate vereproduktide ülekandeid.»

Täiesti otsa verevarud veel saanud ei ole, Palsi kinnitusel on minimaalne verevaru alati olemas. «Me kutsume telefonitsi ning SMS-e saates spetsiaalselt doonoreid verd loovutama, samuti aitavad Eesti neli verekeskus vajadusel üksteist,» märkis ta. Juba johtuvalt säilivusajast on vaja verevarusid pidevalt uuendada ja täiendada ning verekeskused ootavad kõiki terveid ja hoolivaid inimesi head tegema, sest iga vereloovutus aitab päästa kellegi elu.

Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas. Regionaalhaigla verekeskus varustab verekomponentidega 14 Eesti haiglat. «Iga doonori vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti,» sõnas Pals.

Populaarne

Tagasi üles