Patsientide nõukoda: patsientide sundvaliku ette seadmine läheb seadusega vastuollu

Kroonilised haiged peavad võtma ohtralt ravimeid.

FOTO: SCANPIX

Patsientide nõukoda peab ebaeetiliseks ning seadusevastaseks, et poliitikud seavad patsiendi sundvalikute ette.

Eesti rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 järgi on tervisepoliitika peamiseks eesmärgiks tervena elatud aastate arvu suurendamine, teatas nõukoda ning lisas, et mitmete uuringute järgi on see Eestis viimasel ajal vähenenud ning inimeste tervisenäitajad halvenenud. Suuremateks kitsaskohtadeks on samas dokumendis nimetatud tervise rahastuse jätkusuutlikkuse tagamist ning oluliste teemavaldkondade rahastuse puudumist. 

Nõukoja seisukoha järgi on Eestis praktiseeritava tervishoiumudeli ainsateks arengustimulaatoriteks on majanduskasv, heategevusfondid, kulude kokkuhoid. See aga ei ole nõukoja hinnangul jätkusuutlik ning on vastuolus põhiseadusega. Eelpoolnimetatud meetmed võivad küll abistada, kuid mitte asendada struktuurseid reforme, mida on tarvis läbi viia tervishoiuteenuste osutajate s.o. perearstid, eriarstid, apteekrid ja haiglad, omavahelise koostöö parandamiseks.

Patsiendi omaosaluse jätkuval suurendamisel ning ainult majanduskasvul  baseeruv arengustrateegia ei ole jätkusuutlik ning ei asenda reforme, mis tuleb kiiremas korras läbi viia arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Reformidega viivitamine suurendab järjepidevalt patsientide omaosalust ja ebavõrdsust ning halvendab veelgi vaesemate ning haigemate patsientide olukorda tervishoiuteenuste eest tasumisel.

Ebaõigluse suurendamine tervishoiuteenuste kasutamisel on vastuolus sotsiaalse õigusriigi põhimõtte ning põhiseadusega. Selle kohaselt ei saa arstiabi kättesaadavust seada sõltuvusse üksnes majanduse kasvutempost, mis vähendaks  omaosalust ning ebavõrdsust ning parandaks teenuse kättesaadavust eeskätt krooniliste haigete ning halvemal elujärjel olevate patsientide jaoks. Viimaste ajakirjanduses esitatud andmete kohaselt ületavad isegi meie idanaabri Venemaa kulutused tervishoidu Eesti omasid, mis on erinevatel hinnangutel Venemaa 6,5 protsenti SKP-st Eesti 6 protsendi vastu.

Reformid, mida riik saaks kiirelt läbi viia ülemääraste kulude ning mõjudeta riigieelarvele on mittesüülise vastutuskindlustuse sisse seadmine ning apteekrite sisuline integreerimine tervishoidu. Nimetatud asjaolu ei aita mitte ainult vähendada ülekoormatud eriarstide ning perearstide töökoormust, vaid hoida ära ka keelt mittevaldavate ning Euroopa Liidu miinimumstandarditele mittevastava kvalifikatsiooniga arstide ebaseadusliku sissetoomise Eestisse ja selle kaudu ka Euroopa Liidu tervishoiusüsteemi. Nimetatud reformid ei eelda tervishoiu tulubaasi laiendamist ning tõotavad kõigi analüüside kohaselt korralikku süsteemisisest lisatulu esialgsete käivitamiskulude asemel.

Nimetatud kahe olulise reformi läbiviimise järel saab võtta seisukoha tervishoiu tulubaasi laiendamise ulatuse ning allikate osas, mis jääb poliitikute otsustada.