Ralf Allikvee: tervishoid vajab Põhja-Eestis kahte kompetentsikeskust

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ralf Allikvee
Ralf Allikvee Foto: Ida-Tallinna keskhaigla

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) juhatuse esimehe Ralf Allikvee hinnangul vajab Eesti tervishoid normaalseks arenguks Põhja-Eestis kahte kompetentsikeskust.

«Täna arendab riik jõuliselt Põhja-Eesti regionaalhaiglat (PERH), kuigi nende ravijuhtude arv oli 2014. aastal väiksem kui Ida-Tallinna Keskhaiglal,» sõnas ITK juhatuse esimees. Tema sõnul räägitakse tervishoius moeväljendiks muutunud «haiglate võrgustumise» nime all kahest kompetentsikeskusest – Tartu Ülikooli Kliinikumist ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglast.

«Jättes kõrvale tõsiasja, et tegu pole võrgustumise, vaid pigem kontsernistumisega, jääb arusaamatuks, kas kompetentsi all mõeldakse eelkõige uusi haiglahooneid ja uhket aparatuuri või hoopis kogenud arste oma meeskondadega, kes aitavad võimalikult suurt hulka patsiente. Kui peamise kompetentsi määravad ikkagi inimesed, mitte raud ja betoon, siis ei ole korrektne rääkida Eestis kahest erialasest kompetentsikeskusest,» märkis Allikvee.

«Praegu on Eesti tervishoius olukord selline – Tartu Ülikooli Kliinikum «võrgustab» Lõuna-Eestis ligi 450 000 inimest, PERH Põhja-Eestis ligi 850 000 inimest. Rahaliselt tegevusmahult on PERH küll sama suur kui kliinikum, ravijuhtude arvu poolest aga kliinikumist ligi kolmandiku võrra väiksem. Seega on meil Põhja-Eestis 850 000 inimese kohta üks kompetentsikeskus, mis teenindab ligi kolmandiku võrra vähem patsiente kui Lõuna-Eesti kliinikum. Midagi nagu ei klapi,» leidis Allikvee. Tema hinnangul seab nimetatud olukord Põhja-Eesti patsiendid TÜ Kliinikumi patsientidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

«Tegelikult on Põhja-Eestis Ida-Tallinna keskhaigla näol kogu aeg kolmas kompetentsikeskus olemas olnud, kuigi ühestki riiklikust arenguplaanist ega valitsuse otsustest seda välja ei paista. Ainuüksi Ida-Tallinna Keskhaiglal oli eelmisel aastal ligi 150 000 ravijuhtu enam kui PERHis. Eelarve on ITK-l aga PERHi omast ligi poole väiksem. Ka mitmes kõige keerukamas valdkonnas, näiteks onkoloogias, on ITK juba täna üks Eesti kolmest kompetentsikeskusest. 2014. aasta ligi 5600 onkoloogilisest konsiiliumist oli pea 40% PERHi arstide lahendada, ITK ja kliinikumi osakaal oli mõlemal ligi 30 protsenti,» selgitas Allikvee.

Allikvee hinnangul on sotsiaalministeeriumil viimane aeg haiglate areng enda juhtida võtta, mitte lihtsalt pealt vaadata, kuidas kaks suurhaiglat jõuga turgu kontsernistada soovivad. «Minu arvates on vajalik, et ministeerium ja Tallinna linn ühiselt kokku lepiksid, kuidas arendada kahte linnale kuuluvat haiglat ja PERHi selliselt, et sellest võidaksid nii Tallinna ja Põhja-Eesti patsiendid kui ka arstid ja õed. On ju arstidest-õdedest puudus kõikides Eesti suurhaiglates ning nutika planeerimise üks eesmärke peab kindlasti olema selle põua vähendamine,» sõnas Allikvee.

«Põhja-Eestis peab olema kaks (suur)haiglat-kompetentsikeskust, mis mitmes spetsiifilises valdkonnas üksteist täiendaksid ning samas ei laseks laisaks ega mugavaks muutuda,» arvas ITK juhatuse liige.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles