/nginx/o/2015/05/28/4119453t1h4589.jpg)
Lääne-Tallinna keskhaiglas tööd alustanud läbivalgustusröntgeniga saab lisaks tavalistele ehk radiograafilistele ülesvõtetele teha ka läbivalgustus- ehk fluoroskoopilisi uuringuid, mis võimaldavad näha patsiendi sees toimuvat reaalajas.
Tööd alustas Eesti moodsaim läbivalgustusröntgen
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi uuringud, mida varem tehti läbivalgustuse all, on suures osas teostatavad ka teiste seadmetega, saab teatud uuringuid siiski teha üksnes läbivalgustusröntgeni abil. Nendeks on näiteks neelamisuuringud ning kuseteede ja seedetrakti uuringud. Viimaste hulka kuulub ka defekograafia, mida tehakse Põhja-Eestis ainult meie haiglas,» põhjendas radioloogiaosakonna juhataja Eve Toomik uue seadme vajalikkust.
Ta lisas, et läbivalgustusröntgenit ei kasutata mitte ainult uuringuteks, vaid ka mõningateks raviprotseduurideks näiteks sapiteede ning neeruprobleemide korral. «Meie juurde tulevad patsiendid tõsiste muredega, mis vajavad kiiret lahendust. Uue röntgenseadme abil loodame panna neile veelgi täpsemaid diagnoose. Mida täpsem on diagnoos, seda parem ravi patsiendile määratakse ning seda kiiremini ta kokkuvõttes paraneb,» selgitas Toomik.
Lääne-Tallinna keskhaiglas kasutusele võetud läbivalgustusröntgen võimaldab teha ülesvõtteid võrdlemisi lühikese ajaga, ilma et ülesvõtte kvaliteet selle tõttu kannataks. «See tähendab nii patsiendi kui uuringut läbiviiva meditsiinitöötaja jaoks väiksemat kiiritust ja seega väiksemat ohtu tervisele,» tõi ta seadme ühe eelisena välja.
Uuele röntgenseadmele lisab kasutusmugavust reguleeritava kõrgusega laud, mille peal patsienti läbivalgustuse abil uuritakse. Lauda madalamale lastes saab patsient hõlpsasti lauale pikali heita, ilma et vajaks selleks kõrvalist abi. Seejärel saab laua taas kõrgemale tõsta, et radioloogil oleks patsiendiga mugav töötada ega tekiks sundasendit.
Lisaks sellele on seadmel ka SmartTouch funktsioon, mis aitab ära hoida seadme iseseisva ja tahtmatu tegutsemise, reageerides üksnes inimese käepuudutusele. Ka see muudab uuringu nii patsiendi kui radioloogi jaoks oluliselt turvalisemaks.
«Röntgenseadmed nagu ka meditsiinitehnika üldiselt on võtnud kindla kursi ohutumaks muutumise poole: võimas seade ei tähenda ilmtingimata võimsat kiiritust. Olgugi et röntgenseadmete all või kõrval viibimine nõuab nii patsiendilt kui ka seadmega töötavalt personalilt kõikide kiirgusohutusnõuete järgimist, aitab järjest uuenev ja tehnoloogiliselt arenev seadmepark viia riskid üha madalamale,» märkis haigla radioloogiaosakonna juhataja.