Lugeja küsib: kas kaitseväe arstlikus komisjonis võib uuringust keelduda?

Püssi alla pääsevad vaid terved. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

«Tekkis selline küsimus, mida minu arvates tasuks kindlasti uurida, kuna kahtlustan, et riigi seadustes võib olla suur vastuolu - vastasel juhul kasutab riik ära inimeste teadmatust. Kas inimesel on sõjaväe arstlikus komisjonis õigus keelduda uuringutest, toetudes ühele patsiendi põhiõigustest - õigus isikupuutumatusele ja õigus teha otsuseid oma keha osas (sh teadev nõusolek),» kirjutab lugeja.

«Huvitab just selle tõttu, et USAs loetakse näiteks inimeselt ilma nõusolekuta vere võtmist rünnakuna selle isiku suhtes ning arstil tuleb silmitsi seista kriminaalsüüdistusega. Kuid Eestis pole ma patsiendi õigustest peaaegu, et mitte midagi kuulnud ning sõjaväe arstlikus komisjonis käinuna võin öelda, et seal tekitatakse tunne, nagu sul ei oleks mitte kui mingeid õigusi. Ainult kohustus kohale ilmuda vajalike dokumentidega, mis tihtipeale hõlmavad endas ka lisauuringuid,» kirjutas lugeja.

Vastab Kaitseressursside ameti avalike suhete nõunik Anne Osvet.

Üks on aga igal juhul selge, et kõik see, mis toimub arstlikus komisjonis, on kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega. Kaasa arvatud täiendavatele uuringutele saatmine jmt. Pigem on hoopis karistatav see, kui kutsealust arstlikus komisjonis ilmnenud probleemide või kaebuste põhjal täiendavatele uuringutele või analüüsidele ei saadeta. Eesti riigi kaitsmine on aga põhiseaduse järgi kohustuslik meestele vanuses 17-60 eluaastat.

Ja veel - kutsealuste puhul arstlikus komisjonis ei saa siiski patsientidest ega nende põhiõigustest rääkida. Kaitseväeteenistuse seadus neid noormehi patsientidena küll ei käsitle.