/nginx/o/2013/08/16/1971480t1h1681.jpg)
Ühe 2011. aastal läbi viidud uuringu järgi tunnistab 53 protsenti arvuti taga töötavatest inimestest, et neil läheb iga päev tööajast vähemalt tund aega raisku ning sageli on selle põhjuseks Facebook.
Miks põgeneme tööl sageli Facebooki?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki paljud meist ei taha seda tunnistada, on sellel oma põhjus, miks valime sageli just Facebooki, kui soovime korraks tööst puhata. Uue uuringu järgi lülitub puhkav või puhkust vajav aju automaatselt ümber sotsiaalsele suhtlusele, kirjutab Medical Daily.
Meie aju töötab kogu aeg – ka siis, kui meil pole parajasti käsil ühtki ülesannet. Teadlased on seda teadnud vähemalt alates 1990ndatest, kuid nad ei teadnud siiani selle aktiivsuse eesmärki.
Los Angeleses asuva California ülikooli (UCLA) teadlased leidsid oma eksperimentide käigus, et teatud ajupiirkondade aktiivsus suurenes ainult siis, kui aju puhkas. Need piirkonnad valmistavad teadlaste sõnul inimesed ette sotsiaalseks suhtluseks, näiteks teise inimese näoilmete tõlgendamiseks.
See selgus pärast seda, et katsealustel lasti vaadata 40 fotot, mis kujutasid erinevate näoilmetega inimesi. Igal fotol oli ka allkiri, mis ütles, mida pildil kujutatu tunneb (näiteks, et tal on igav või ta kahtleb endas). Osalejatel paluti hinnata, kas pildiallkirjad kirjeldasid korrektselt seda, mis oli fotodel kujutatud.
Funktsionaalse magnetresonantstomograafia abil nägid teadlased, et need samad ajupiirkonnad, mis olid aktiivsed puhkepausidel fotode vaatamise vahel, jäid aktiivseks ka siis, kui neil paluti hinnata fotodel nähtud inimeste vaimset seisundit. Samas, kui neile näidati teistsuguseid fotosid, mille pildiallkirjad kirjeldasid kas inimeste tegevust või sisaldasid hoopis matemaatilisi võrrandeid, siis aktiivsus kõnealustes ajupiirkondades langes.
Ajuskaneeringud näitasid samuti, et mõnikord, kui aju puhkas, aktiveerus üks teine ajupiirkond, mis võimaldas fotodel kujutatud emotsioone märkimisväärselt kiiremini hinnata, kuid seda ainult juhul, kui järgmine foto sisaldas allkirja inimese vaimse seisundi kirjeldusega. Samas ei muutunud see ajupiirkond aktiivseks siis, kui pildiallkirjad puudutasid inimeste tegevust või matemaatilisi võrrandeid.
UCLA psühholoogia, psühhiaatria ja käitumisteaduste professor Matthew Lieberman selgitas, et kui puhkame tööst, lülitub meie aju niimoodi ümber, et hakkame mõtlema teiste inimeste peale. Seetõttu pöördume me lühikestel tööpausidel sageli sotsiaalmeedia, näiteks Facebooki poole.