/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/06/04/4141229t1ha3db.jpg)
Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas ravil viibivatelt patsientidelt laekus mullu terviseametile viis kaebust, ameti järelevalveosakond (TAJO) viis läbi menetluse, mis tuvastas kliiniku töös mitmeid puudusi.
Amet leidis puudusi Viljandi psühhiaatriakliiniku töös
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaebuste sisuks oli rahulolematus määratud ravimitega, eriarstiabi kättesaadavusega ja eriarstiabi kvaliteediga ning sundravi.
Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul nõudis terviseamet järelevalvemenetluste käigus Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas tegevusjuhise koostamist patsiendi ohutuse tagamiseks vastava määruse järgi. Samuti konkreetsete töökorralduslike meetmete kasutuselevõttu, mis tagavad sundravialuste tugevdatud järelevalve vähendamaks ohtlike tegude toimepanemise riski.
«Menetluse tulemusena täiendas Viljandi haigla tegevusjuhist patsiendi ohutuse tagamiseks ning kirjeldas konkreetseid meetmeid selleks. Lisaks on Viljandi haigla kavandanud tugevdatud järelevalvega palati loomise patsientidele, kelle puhul on esinenud suitsidaalseid tendentse,» sõnas Saluri.
Samuti tuvastas TAJO järelevalvemenetluse käigus puudusi tervishoiuteenuse osutamisega seotud dokumentide täitmise osas, kuna sundravi osakonnas ravil viibivate patsientide haigusloo konsultatsioonide osa ei vastanud määruses sätestatule.
«Seaduse järgi peaks statsionaarse psühhiaatrilise ravialuse arstliku komisjoni läbivaatus toimuma iga kuue kuu järel ning arstlik komisjon peaks otsustama läbivaatuse käigus, kas asendada statsionaarne sundravi ambulatoorsega, asendada ambulatoorne sundravi statsionaarsega või kas ravialune oma psüühilise seisundi ja ohtlikkuse poolest vajab sundravi jätkamist,» rääkis Saluri.
Terviseamet tuvastas, et ravialuse arstlik läbivaatus vormistatakse sundravi osakonnas kandena haigusloo arstipäevikusse ning komisjoni otsus ei sisaldanud arstlikku hinnangut patsiendi seisundile kahe otsuse vahelisel ajal ja sellest ei nähtunud, millistele asjaoludele tuginedes komisjoni liikmed sellisele arvamusele jõudsid või millised on sundravi jätkamise meditsiinilised näidustused.
Tulenevalt eelpoolmärgitust tegi terviseamet haiglale ettepaneku koostada juhend sundravi pikendamiseks/lõpetamiseks koostatava komisjoni otsuse vormistamiseks, mille haigla ka koostas. Oma vastuses toetas haigla terviseameti ettepanekut, mille järgi võiks komisjoni koosseisus olla sõltumatu psühhiaater ning on vastava ettepaneku esitanud sotsiaalministeeriumile.
Kahe sundravil viibinud patsiendi haiguslood saatis terviseamet hinnangu saamiseks sotsiaalministeeriumi juures asuvale tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile.