/nginx/o/2013/10/01/2420666t1heae7.jpg)
Tervise Arengu Instituudi (TAI) tubakavaldkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul võivad mittesuitsetajal tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjel tekkida täpselt samad haigused nagu suitsetajal.
Tiiu Härm: ka passiivne suitsetamine põhjustab haigusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Härmi sõnnul alahindavad nii suitsetajad kui mittesuitsetajad tubakasuitsu kahjulikku mõju kõrvalseisjale. «Mittesuitsetajad ise peavad tubakasuitsu pigem ebameeldivaks kui mürgiseks ning ka suitsetajad ise ei ole mittesuitsetajate suhtes piisavalt tähelepanelikud.»
Ta lisas, et kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7–8 sigareti tarvitamisega.
«Mittesuitsetaja kopsud on tundlikumad ja tubakasuitsuga kohanemata ning seetõttu on tubakasuitsul neile veelgi ohtlikum mõju kui suitsetajale. Kahjuks kannatavad passiivse suitsetamise tagajärjel kõige rohkem lapsed, kelle organism on alles kasvamisjärgus ja kel puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid erinevate tubakasuitsu mürkide vastu,» sõnas Härm.
Eelmise aasta lõpus Turu-uuringute ASi tehtud uuringust selgus, et 72 protsenti mittesuitsetajatest oli viimase kuu jooksul kokku puutunud passiivse suitsetamisega – 61 protsenti puutuvad tubakasuitsuga kokku õues ning 47 protsenti suletud ruumis. Uuringu tulemused näitavad, et kellegi teise kodus puutus parasjagu suitsetava inimesega kokku 21%, autos 17% ja oma kodus 15% mittesuitsetajatest.
Tiiu Härm rõhutas, et rohkem kui 80 protsenti tubakasuitsust on nähtamatu, mistõttu inimene ei märkagi, et ta mürgiseid kemikaale sisse hingab.
«Ainuke viis enda lähedasi ja koduseid kaitsta on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Sellised levinud võtted nagu aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine ei aita – suits kandub väga kergesti tagasi tuppa. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad väga kergesti erinevatele pindadele, nagu mööblile ja autoistmetele ning jäävad sinna kuni kuudeks, mõjutades märkamatult meie tervist,» lisas Härm.
Härmi sõnul suurendab tubakasuitsuses keskkonnas viibimine mittesuitsetajal riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse.
«Teiste suitsu sissehingamine põhjustab 3-5 protsenti kopsuvähi haigusjuhtudest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on iga kümnes tubakasuitsu tagajärjel surnud inimene ise mittesuitsetaja. Tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas. Ainuke tervislik viis on sajaprotsendiliselt suitsuvaba keskkond,» rõhutas Härm.
Tervise Arengu Instituut alustab täna, 5. juunil teavitust, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust suitsetamise kahjulikest mõjudest. Teavituse esimeses etapis jagatakse infot passiivse suitsetamise ohtudest ning julgustatakse inimesi nõudma endale suitsuvaba keskkonda.
Tubakavastane teavituskampaania toimub juunist novembrini. Lisaks passiivse suitsetamise kahjulikele mõjudele räägitakse ka suitsetamise mõjust tervisele ning alternatiivsete tubakatoodete tarvitamise tagajärgedest. Teavituskampaania hõlmab teleklippe, välireklaame, infotrükised ning kampaania ametlikku veebilehte www.tubakainfo.ee. Sealt leiab infot kuidas ennast ja teisi passiivse suitsetamise eest kaitsta ning kuidas suitsetamisest loobuda.
Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist «Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014».