Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tätoveeringute trend on tekitanud doonoripuuduse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Tätoveeringud mõjutavad võimalust minna doonoriks.
Tätoveeringud mõjutavad võimalust minna doonoriks. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kasvavat tätoveeringute trendi on peetud üheks põhjuseks, miks on langenud doonorite osakaal.

Suurbritannia Rahvuslik Vereteenistus avaldas statistika, mille kohaselt on võrreldes eelmise aastakümnega vähenenud uute doonorite arv lausa 40 protsenti, vahendab Telegraph. See langus tähendab, et sellise vahe tasandamiseks ning turvalise taseme saavutamiseks oleks vaja 204 000 uut vabatahtlikku doonorit.

Vereteenistuse asedirektorile Jon Lathamile tundub, et doonorite vähenemine on lausa globaalne.  «Inimeste elutempo aina kiireneb ajaga – nad töötavad kauem, veedavad rohkem aega Internetti kasutades ning neil on vähem aega enesele, kuigi võimalusi hobideks on rohkem.»

Eksootilistesse riikidesse reisimine ja tätoveerimine on vaid vähesed põhjused, miks doonorlusega alustamisest keeldutakse. Vereteenistus ütleb, et värske tätoveeringu või kehaaugustusega inimesed on neljaks kuuks võimetud verd loovutama.  Pärast kaugemaid reise soovitatakse aga oodata kuus kuud, enne kui uuesti verd andma tulla.

«Siin esineb ka vääritimõtlemist, näiteks mõned tätoveeritud inimesed eeldavad, et ei sobi üldse doonoriks, mõned aga ootavad enne seitse aastat kuniks uuesti doonoriks tulevad,» lausub Vereteenistuse pressiesindaja.

Tagasi üles