/nginx/o/2014/03/27/2918944t1h012c.jpg)
Kui keegi vaatab meile otse silma sisse, siis paneme seda kindlasti tähele, ent kuidas me täpsemalt silma vaatamisele reageerime, sõltub meie isiksusest ja seejuures juba peamiste ajuprotsesside tasemel.
Silmside pelutab neurootikuid juba ajuprotsesside tasemel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle selgitasid oma katses välja Eesti ja Soome teadlased – Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi doktorant Helen Uusberg ja tema juhendaja Jüri Allik ning Tampere Ülikooli psühholoog Jari Hietanen, kirjutab ERRi teadusportaal.
Kõigepealt määrasid nad standardse testiga ära katseisikute isikutüübi ja lasid neil siis vaadelda inimest, kes vaatas siis neile vastu otse silma sisse või siis hoopis vältis silmsidet.
Katseisikute ajuaktiivsuse jälgimisel selgus, et neil, kelle isikujoontes võis märgata kõrget neurootilisust ehk siis kalduvust ärevusele või kohmetusele, tekitas silmside niisugust laadi ajuaktiivsust, mis varasemast teadaolevalt seondub sooviga kaasinimesega kontakteerumist vältida. Teiste ajuaktiivsusest võis välja lugeda hoopis soovi kaasinimesele läheneda ja temaga suhelda.