Oht, mis varitseb ühisvannitoa kasutajaid

Foto: SCANPIX

USAs Connecticuti osariigis Hamdenis asuva Quinnipiaci ülikooli teadlased leidsid oma uuringu käigus, et ühisvannitubade kasutajate hambaharjadel leidub väljaheidete jääke.  

Teadlased analüüsisid keskmiselt vähemalt üheksa kasutajaga ühisvannitubasid kasutavate Quinnipiaci tudengite hambaharju, kirjutab Web MD.

Sõltumata sellest, kuidas tudengid oma hambaharju hoiustasid, oli vähemalt 60 protsenti neist saastunud väljaheitejääkidega.

Samuti selgus, et 80-protsendilise tõenäosusega pärinesid väljaheitejäägid teiselt inimeselt, mitte ei olnud hambaharja omaniku omad.

Uuringu autor Lauren Aber Quinnipiaci ülikoolist märkis, et inimese enda väljaheitejäägid hambaharjal ei ole kõige suurem probleem, küll aga kujutavad endast ohtu teiste inimeste väljaheitejäägid, mis sisaldavad baktereid, viiruseid või parasiite, mis ei kuulu hambaharja kasutaja normaalsesse mikrofloorasse.

Uuringu läbiviijad tahtsid teada, kas on vahet, kas hambaharja puhastatakse külma või kuuma veega või isegi suuveega loputades, kuid selgus, et sellest hambaharja puhtus ei sõltunud.

Lisaks selgus, et hambaharja kaitsekesta kasutamine ei kaitsnud hambaharja bakterite vohamise eest, vaid vastupidi – lõi tavapärasest niiskema keskkonna, kus bakterid saavad hästi paljuneda.

Aber soovitas ühisvannitubade kasutajatel ning ka kõigil teistel järgida Ameerika hambaühingu soovitusi:

• Ära jaga teistega oma hambaharja
• Loputa hambaharja pärast kasutamist kraaniveega ning hoiusta seda püstises asendis, et ta saaks õhu käes kuivada
• Kui hoiad oma hambaharja teistega samas topsis või hoidikus, siis jälgi, et ta oleks teistest hambaharjadest piisavalt kaugel, et nad ei puutuks otseselt kokku
• Ära kasuta hambaharja kaitsekesta
• Vaheta hambaharja vähemalt korra nelja kuu tagant