/nginx/o/2011/04/26/565781t1h781d.jpg)
Pärast sünnitust lootekesta ja emaka limaskesta ühendava platsenta alles hoidmine ning söömine tervise ja meeleolu turgutamise eesmärgil on muutunud viimastel aastatel taas populaarsemaks, kuid teadusuuringutes pole selle kasulik toime kinnitust leidnud.
Northwesterni ülikooli Feinbergi meditsiinikooli psühhiaater Cynthia Coyle ja tema kolleegid võtsid vaatluse alla kuus loomade ja neli inimeste kohta käivat teadustööd, loomkatsetel põhinevad uuringud pidid seejuures olulised inimeste kontekstis, kirjutab ERRi teadusportaal.
Platsenta söömise kasulikkusele viitas vaid üks tänapäeva standarditele vastav töö ning kasuliku mõju ehk sünnitusjärgse valu vähendamiseks tuli kogu platsenta süüa vahetult pärast lapse sündi toorena, samas kui tüüpilised platsentofaagiat harrastavad naised külmutavad ja hiljem kuumtöötlevad seda.
Coyle märgib, et kuna platsentofaagia on imetajate seas suhteliselt laialt levinud, peab leiduma mingi põhjus, miks otsustasid nüüdisinimesed või juba nende eellased tavast loobuda.
Arvestades, et platsentast on leitud ohtralt baktereid ning plii ja elavhõbeda jääke, võib selle söömisel olla ka teatav kahjulik mõju.